Millal valida tsiviilhagi, millal kompromiss?

Kuigi advokaadi poole pöördutakse sageli liiga hilja ehk alles siis, kui vaidlus on juba kohtusse jõudnud, peaks advokaat minu nägemuse kohaselt igas menetluse staadiumis hindama, milline võiks olla mõistlik kompromiss ja seda oma kliendile ka soovitama. Professionaalne advokaat ei tohi võtta kohtuasja isiklikult ja vastaspoole esindajale igal juhul „ärategemine“ ei tohi olla eesmärgiks. Klient seevastu peaks oma advokaati hoolega kuulama ja mõistma, et põhjendatud soovitus „lepi kokku“ ei näita advokaadi ebakindlust, vaid kogemust ja vastaspoolele kokkuleppe pakkumine ei ole nõrkuse väljendus, vaid tark strateegiline otsus.

Näiteid praktikast

Lähiajast on kaks kujukat kogemust. Üks halb ja teine hea.Halb kogemus – ühes kahju hüvitamise kaasuses välisriigi vahekohtus hindasime kliendi positsiooni heaks, aga arvestades kohtuniku arusaamatult soosivat suhtumist koduriigi osapoole positsiooni, soovitasime kliendil siiski kokku leppida. Vastaspoole pakkumine tundus küll majanduslikult veidi karm, kuid enam-vähem mõistlik. Klient keeldus kokkuleppest emotsionaalsetel põhjustel. Kohus mõistis kliendilt välja pakkumist kolmekordselt ületava summa.Hea kogemus – ühes lepingu täitmise asjas pöördus advokaadi poole isik, kelle hagi oli kohtus üks teine advokaat esindanud juba poolteist aastat. Nagu ikka juhtub, nõudis klient hagis esialgu rohkem kui tegelikult soovis saada. Eks advokaat natuke vist innustas ka. Vaidlusest sai solvunute duell ja poolte tegelik huvi jäi tahaplaanile. Vaadanud asja põhjalikult läbi, soovitasime kokku leppida ja olla nõus vastaspoole kohtueelse pakkumisega (mis vastas kliendi pärishuvile). Pidades meid küll alguses ebakindlaks, võttis klient pärast põhjalikku arutelu ja kaalumist vastaspoole pakkumise vastu. Tulemus – klient sai täna, mida ta tegelikult tahtis ja selle, mida lisaks lootis saada, oli eelmise advokaadi tasudeks kulutanud ehk kokkuvõttes oli vaidlus talle selle võrra majanduslikult kahjulik ja oleks veel kahjulikum olnud, kui ta oleks edasi vaielnud.

Kohtusse pöördu ainult majandushuvist

Mõned erandid, n. konfidentsiaalsuskohustuste või konkurentsikeelu rikkumine välja arvata,  tuleks ärivaidlustes kohtusse pöörduda ainult majanduslikel kaalutlustel ja ainult siis, kui võimalik kokkulepe jääb tunduvalt alla tegeliku kahjusumma või muu „päris“ huvi. Solvumist kohtuotsus ei heasta. Selleks olid vanasti duellid, kus korda pidasid sekundandid ja kui üks pool kaotas relva või kukkus, siis võitlus katkestati. Aga juba 1935.a karistusseadustiku järgi oli kahevõitluse pidamine karistatav vangimajaga mitte üle ühe aasta ja kohtumenetluses kukkujat püsti ei aidata.

vandeadvokaat Erki Vabamets, advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets