Euroopa Komisjon tahab parandada äriühingute üldjuhtimist ELs, optimeerides õigusaktide süsteemi ja nn pehmet õigust, EMSK hinnangul jätab Euroopa Komisjon aga arvestamata Euroopas toimivate süsteemide mitmekesisuse, nendib Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSKs Reet Teder.
Euroopa Komisjon on üllitanud, konsulteerinud ja vastusedki saanud teemal „Roheline raamat – Äriühingu üldjuhtimise ELi raamistik“. Üheks arvamuse andjaks oli ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK). Enne kui asun Äriühingu üldjuhtimise ELi raamistiku kohta antud EMSK arvamuse tutvustamise juurde, tasub alustada kaugemalt ja mõne sõnaga puudutada ka seda, kuidas ja mis põhjustel on kujunenud erinevad äriühingu juhtimismudelid.
Õigusaktid, traditsioonid, ärijuhtimise tavad ja aktsionäride käitumisviisid on riigiti erinevad. Lihtsustatult öeldes on riigid oma regulatsioonide tegemisel lähtunud mitte abstraktsest õiguse puhtuse teooriast, vaid pragmaatlistest reguleerimist vajavatest asjaoludest. Millest üks olulisemaid on - kuidas raha äriühingusse tuleb. Seda silmas pidades võime rääkida kolmest erinevast mudelist.
Äriühingute üldjuhtimise Briti süsteemi iseloomustab „aktsionäri vara suurendamise” (shareholder value) spetsiifiline kontseptsioon, kusjuures väärtpaberiturg etendab olulist rolli ettevõtete rahastamisel ja nende kontrollimisel väljastpoolt. Ettevõtetel on ühetasandiline juhtimissüsteem ja tavaliselt väga madal omanike kontsentratsioon.
Samas äriühingute üldjuhtimise „germaani mudeli” puhul nähakse ettevõtet eri osalejate (kellest kõigil on firma tegevuses oma „huvid”) partnerlusena. Lisaks osanike vara väärtuse maksimumini viimisele on firmadel laiem valik strateegilisi eesmärke. Ettevõtete rahastamise juures on pangad palju olulisem allikas kui kapitaliturud. Väga sageli omavad pangad suurt osa kapitalist, osutavad finantsteenuseid, nõustavad ja esindavad osanikke ettevõtete juhtimisorganites. Ettevõtete kontrolli välimist turgu peaaegu ei ole suurte holding-firmade ja ristosaluse tõttu. Juhtkonna otsustamisprotsessi toetab osanike otsene mõju kahetasandilise juhtimissüsteemi kaudu, kus lisaks aktsionäridele on esindatud ka sidusrühmad.
Nende kahe äärmusliku mudeli vahel, kuid siiski lähemal viimasele, on äriühingute üldjuhtimise romaani mudel. Sel on mõlema mudeliga ühiseid jooni, kuid erinevusteks on riigi tähtis roll ja suured osad perekondade omandis.
Mudelite erisusi arvestades on kergem mõista, miks Briti süsteemis soovitakse nii väga seada sisse erinevaid äriühingu väliseid kontrollorganeid, ükskõik, kuidas neid nimetatakse, või vähemalt äriühingust sõltumatuid isikuid äriühingu erinevatesse nõukogudesse. Loogiline - nad peaksid silma peal hoidma äriühingusse väljast tulnud isikute rahal ja selle liikumisel. Samuti on siis arusaadav näiteks Prantsuse äriühingu, kus peamine raha on ühe perekonna käes, pahameel mingisuguse välise kontrolli sissesurumise ja väliste vaatlejate vastu. See lihtsustatud skeem ei tähenda, et Prantsusmaal laia omanikeringiga börsiettevõtetest aktsiaseltse ei oleks või et Suurbritannias ei oleks ühele isikule kuuluvat äriühingut. Lisaks sellele, majandus areneb ja elu muutub.
Alates 1990ndate aastate keskpaigast on just nn germaani ja romaani mudelid läbi teinud suuri muutusi. Suured erapangad ja suured tippettevõtted on loobunud tihedatest panga ja ettevõtte vahelistest suhetest. Paralleelselt pankade ja ettevõtete vaheliste suhete taandumisega omandavad aktsiaturud ettevõtete rahastamisel järjest tähtsama rolli. Kasvav konkurents tooteturgudel loob Euroopa ettevõtetele stiimulid, et omandada piisavat suurust ja mõju turul - peamiselt tänu välistele kasvustrateegiatele ja lihtaktsiate vahetustehingute strateegiatele. Tähtis aspekt on välismaiste (peamiselt Briti ja Ameerika) institutsiooniliste investorite (pensionifondide, investeerimis- ja riskifondide) järjest tuntavam kohalolu Euroopa valuutaturgudel. Sellised investorid pooldavad väga aktsionäride vara väärtuse maksimumini viimist ja avaldavad lisasurvet äriühingu üldjuhtimise traditsioonilistele mudelitele Euroopas, et nihutada rõhuasetust sidusrühmade huvidelt osanike lühiajalistele huvidele. (st kiire(ma)le kasumi saamisele)
Ja nüüd siis asub EK asja kallale. Selle Rohelise raamatuga soovib EK parandada äriühingute üldjuhtimist Euroopa Liidus, optimeerides õigusaktide süsteemi ja nn pehmet õigust. Selles esitatakse 25 küsimust, mis on jagatud kolme jao vahel ja puudutavad direktorite nõukogu koosseisu ja tööd, aktsionäride rolli ja „täida või selgita” lähenemisviisi rakendamist.
EMSK hinnangul jätab Euroopa Komisjon aga arvestamata Euroopas toimivate süsteemide mitmekesisuse. Näiteks, kasutades mõistet „direktorite nõukogu” võib see tähendada ühel juhul kõrgemat juhtimisorganit, teisel juhul järelevalveorganit. Komisjon peaks võtma rohkem arvesse ühe- ja kahetasandilise juhtimise eripärasusi alates mõistete täpsustamisest. EMSK palub komisjonil eelkõige silmas pidada, et äriühingu üldjuhtimise põhieesmärk on tagada äriühingu elujõulisus ja edenemine jätkusuutlikul moel. Äriühingu üldjuhtimise paketi muudatusi kavandades kutsub EMSK komisjoni üles viima läbi põhjalikku mõjuhindamist tekkivate kulude ning vajaminevate inimressursside ja õiguslike reformide osas, et edaspidised ettepanekud oleksid realistlikud. Lisaks märgib EMSK, et tulevastes õigusakti ettepanekutes tuleb luua tasakaal õigusaktide ja nn pehme õiguse, sealhulgas soovituste ja äriühingu üldjuhtimise eeskirjade vahel.
Lõpetuseks aga toon ära ühe Rohelise raamatu küsimuse ja EMSK vastuse sellele. „Küsimus 13. Palun osutage mis tahes kehtivatele ELi õigusnormidele, mis Teie arvates võivad soodustada investorite hulgas ebasobivat lühiajalist lähenemisviisi ning soovitage, kuidas võiks neid eeskirju muuta, et vältida sellist käitumist.“
„Kapitaliturge on põhjalikult muutnud uute investorite, näiteks riskifondide saabumine ja varahaldurite motivatsioonistruktuuri mõju. Kehtivad Euroopa õigusaktid ühinemiste ja ülevõtmiste valdkonnas ei takista vaenulike ülevõtmispakkumiste tegemist, mille ainus eesmärk on suurendada lühiajalisi aktsiahindu osanike ja sidusrühmade pikaajalise lisaväärtuse kahjuks. Seetõttu tuleks seda vastavalt muuta. EMSK leiab, et teabe avaldamine on tõhusam, kui see toimub kahepoolselt. Kuna ELi börsil noteeritud ettevõtted alluvad arvukatele sätetele, mis kohustavad neid avaldama õigeaegselt reguleeritud, hinnatundlikku ja siseteavet, siis oleks kasulik, kui institutsioonilised investorid oleksid samuti allutatud siduvatele nõuetele oma investeerimispoliitika avaldamise kohta.”
Autor: Lemmi Kann, Reet Teder
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.