19. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selle mõneti üllatava järelduseni jõudis Londoni Lõunakalda Ülikooli uuring (London South Bank University), kirjutab Pärnu Konverentside ajaveebis Toomas Tamsar.

Ka muud arvud kinnitavad fakti, et finantsjuhid näevad selgelt seost töötajate heaolu ja kasumite vahel. Näiteks 92% finantsdirektoritest oli teemat juhatuses arutanud võrreldes 82%-ga personalijuhtidest.

Et tegemist pole altruismiga kinnitavad ka arvud. Enamus küsitletutest hindas, et üks investeeritud rahaühik annab tagasi vahemikus 1-5 ühikut. Muud refereeritud uuringud on jõudnud isegi suhteni 1 : 6-le. Kuid probleemiks ettevõtte tasemel on ikkagi heaoluinvesteeringute tasuvuse hindamine. Nii arvas 59% küsitletutest. Ja mida suuremaks läheb ettevõte, seda keerukam tasuvuse hindamine on.Loomulikult aitab ka siin kaasa tehnoloogia. Üks levinumaid vahendeid tervise parandamisel on online küsimustikud. Seega kui juba finantsdirektorid hindavad investeeringuid töötajate heaollu positiivselt, siis peab see kasu olema selge.Kui natuke soola haavale raputada, siis Eestis on jätkuvalt üheks peamiseks müügiargumendiks välisinvestoritele meie kaks kuni kolm korda odavam tööjõud. Seega matemaatilis-küünilise kalkulatsiooni kohaselt, peab meil tasuvus olema vähemalt 1 : 4-le. Kuid hea uudis on see sellegipoolest.

Uuringuga saab tutvuda SIIN.

Autor: Lemmi Kann, Toomas Tamsar