Lemmi Kann • 25 august 2011
Jaga lugu:

Efektiivne äridiplomaatia - millist koostööd see eeldab?

Kaubandus-Tööstuskojas eile toimunud äridiplomaatia teemalisel üritusel jäid kõlama neli olulist punkti, mis aitavad ettevõtjatel teistes riikides tegutseda.

 Tervitussõnades tõdesid nii kaubanduskoja peadirektori kohusetäitja Mait Palts kui ka välisministeeriumi välismajanduspoliitika ja arengukoostöö asekantsler Marina Kaljurand, et läbi erinevate tegevuste nagu ettevõtjate välismissioonid, sihtturuseminarid, hommikukohv suursaadikuga jne, on kaubanduskoda koostöös välisministeeriumiga olnud sillaks ettevõtjate ja diplomaatide vahel, toetades rahvusvahelistumist. 

Arutelu tulemusena jäid kõlama järgmised mõtted:

* Välisturule minnes suhelge kindlasti (mitte ainult probleemide korral) sihtriigis asuva Eesti saatkonnaga ning looge isiklikke kontakte. Saatkonnast saab alati infot kohaliku turu, ärikultuuri ja muude tähtsate tegurite kohta. Saatkond jälgib kohalikku meediat ning saab pakkuda ka lühiajalist tõlkeabi.

   * Eesti mainekujundus, mille najal edukamalt äri ajada on nii diplomaatide kui ka ettevõtjate töö. Ettevõtjate roll on propageerida Eesti tooteid (näiteks ärikingitused)  ja head ärikultuuri, diplomaatide roll on reklaamida riiki kui tervikut. Siin tuleb arvestada ka maailma regioonide erinevusi. Näiteks tähendab Mehhikos Venemaa naabriks olemine head mainet. Samas on Euroopas mõistlik Eestit Skandinaavia riigina esitleda.   * Kui siiani on olnud diplomaatia roll Eesti kui riigi integreerimine maailma, siis nüüd, kui Eesti on kõikide suurte rahvusvaheliste organisatsioonide liige, tuleb kindlasti pöörata rohkem tähelepanu majanduse edendamisele ja äridiplomaatiale. Eesti majandushuvide kaardistamine erinevates riikides on väga oluline.   * Ettevõtjatel tuleb arvestada ärikultuuride erinevusi. Näiteks on korruptsiooni mõiste eestlaste jaoks väga põhjamaine ning väga suures osas maailmas mõistetakse seda teisiti. Näiteks Türgis tuleb alati kohtumisele kingitus kaasa võtta ning Ameerika Ühendriikides on senaatori kandidaatide suur rahaline toetamine ja selle eest hüvede saamine täiesti aktsepteeritud. Erinevuste kõrval tuleb näha ka erineva taseme kontaktide sarnasusi. Samuti on oluline arvestada, et kui ühes riigis teed äri, võib see välistada äritegemise teises riigis (näiteks Jordaania ja Iisrael)

Paneeldiskussiooni juhtis Siim Raie (Presidendi Kantselei) ning osalesid: Mati Vaarmann (Eesti suursaadik Lätis), Aivo Orav (Eesti suursaadik Türgis), Tiit Vapper (Reaalsüsteemid AS), Sirje Potisepp (Eesti Toiduainetööstuse Liit), David O’Brock (AS Silmet), Sandor Liive (Eesti Energia AS).

 

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee