Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Erimärgistatud vedelkütuse kasutamise reformimine
Vabariigi Valitsus kiitis 5. mail 2011 heaks vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise eelnõu. Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist Mart Kägu annab eelnõust ülevaate.
Eelnõu kohaselt kavatsetakse lõpetada erimärgistatud vedelkütuse kasutamise lubamine kaevandus, metsandus- ja ehitustöödel ning paiksetes mootorites. Muudatus peaks jõustuma 2012. aasta 1. jaanuaril, kui see riigikogus vastu võetakse.
Kavandatava seadusemuudatuse kohaselt on õigus erimärgistatud vedelkütust kasutada jätkuvalt reisijate ja kaupade raudteeveol, laevaliikluses (välja arvatud lõbusõidul mitteärilisel eesmärgil), kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks ja põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas. Erimärgistatud kütuse suhtes kohaldatakse madalamat aktsiisimäära. Erimärgistusega diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäär on hetkel 110,95 eurot 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse või kerge kütteõli kohta ning tavalise diislikütuse aktsiisimäär on 392,92 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta.
Samas tuleb märkida, et erimärgistatud kütuse kasutamise reformimise plaanid saavad suure tõenäosusega tulevikus täiendust. Nimelt on Vabariigi Valitsusel plaanis reformida erimärgistatud kütuse regulatsiooni kahes etapis. Esimest etappi tähistabki käesoleva artikli sissejuhatuses nimetatud seadusemuudatus. Reformi teine etapp näeb ette hetkel allesjäävate soodustatud valdkondade puhul soodusmääraga kütuse (erimärgistusega kütuse) kasutamise asemel toetusskeemide või otsetoetuste rakendamise. Välistatud pole sealjuures täielik loobumine vedelkütuse erimärgistamisest. Reformi teise etapi ettepanekud on kavandatud esitada 2011. a jooksul.
Kirjeldatud viisil erimärgistusega kütuse reformimise tulemusel soovitakse tagada eelkõige seda, et riigipoolne toetus oleks suunatud nö täpsemalt ja eesmärgipärasemalt. Samuti on reformimise eesmärgiks vähendada administreerimiskulusid, halduskoormust ning pettusi seoses erimärgistatud kütuse väärkasutamisega. Kuivõrd erimärgistusega kütust on lubatud kasutada küllaltki paljudes valdkondades, siis on ka kontrolli ja järelevalve teostamine keerulisem ja kulukam (arvukate laborianalüüside läbiviimine, kütusemüüjate igakuiste aruannete kontroll, reidid kütuse väärkasutamise avastamiseks jne). Mainimata ei saa jätta seda, et vedelkütuse erimärgistamisega kaasnevad kulud ka sellega otseselt või kaudselt kokkupuutuvatele kütusekäitlejatele. Reformi täiendavaks eesmärgiks on riigieelarve tulude kasvatamine.
Eelnõu seletuskirjas selgitatakse reformi tagamaid ja võimalikke mõjusid ka põhjalikumalt. Eelnõu autorid toovad esile nt selle, et Eestis on erimärgistatud vedelkütuste lubatud kasutusala üks laiemaid võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ning erimärgistatud vedelkütuste lubatud kasutusala ei ole kujunenud analüüsi tulemusena. Samuti tekitab vastava kütuse lai kasutusala, st erandite paljusus, probleeme administreerimisel. Lisaks eeltoodule on probleemne ka see, et soodustuse saamise kriteeriumid on määratlemata ning seetõttu saavad soodustust ka need ettevõtlussektorid/ettevõtted, kelle osas ei ole soodustuse andmise vajalikkus vähemalt sellises ulatuses põhjendatud.
Eelnõu seletuskirja on analüüsitud täpsemalt sektorite kaupa ka võimalikku reformi mõju mäetööstuses, metsanduses ja ehitustöödel. Üldiselt võib öelda, et kõik eelnimetatud sektorid peaksid arvestama sellega, et tõenäoliselt tooks soodustuse kaotamine kaasa kütusele tehtavate kulutuste kasvu 1,38 korda, kuna erimärgistusega diislikütuse asemel tuleks hakata ostma tavalist diislikütust.
Kokkuvõttes võib öelda, erimärgistusega kütuse reformi esimese etapi osas on asjaolud küllaltki selged – lõpetatakse teatud valdkondades erimärgistusega kütuse kasutamine. Samas reformi teise etapi osas (toetusskeemid jms) selgust veel pole, kuid see peaks saabuma käesoleva aasta jooksul, sh see, kas erimärgistusega kütus kaotatakse üldse ära või mitte.
Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas.
Autor: Lemmi Kann, Mart Kägu
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele