15. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maksukorralduse seaduse § 1361 kohaselt on maksuhalduril õigus arestida maksukohustuslase vara enne maksunõude määramist. Seda juhul, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et näiteks peale revisjoni läbiviimist võib võimaliku maksuvõla sissenõudmine osutuda maksukohustuslase enda tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks (näiteks kui on motiveeritud selge kahtlus, et isik võib hakata maksumenetluse käigus oma vara n-ö. ära „kantima”). Samas selle eelaresti kohaldamiseks peab maksuhaldur saama Halduskohtult loa.

Seonduvalt vaadeldava teemaga on probleemne eelkõige see, et kummalisel kombel ei ole kehtiva seaduse kohaselt maksukohustuslasel võimalik sellist eelaresti lubavat kohtumäärust vaidlustada. Veel enam - teda ei kaasata loa taotlemise menetlusse ning seadus ei sätesta, kui kauaks eelarest võidakse seada.

Kummatigi antakse selle kohtumäärusega maksuhaldurile õigus isiku vara tagaselja ilma maksunõude esitamiseta arestida, millega riivatakse oluliselt muuhulgas tema ettevõtlusvabadust ja omandiõigust ning seejuures ilmselt ka süütuse presumptsiooni. Selline põhiseadusega tagatud edasikaebe- ja ärakuulamisõiguse piiramine on vastuolus õigusriiklike põhimõtetega. Riik peab tagama isiku põhiõiguste tõhusa kaitse.

Vaadeldavaid probleemküsimusi on käsitlenud oma hiljutises lahendis ka Riigikohtu Üldkogu (kohtuasi nr 3-3-1-50-10). Riigikohtu hinnangul võib edasikaebeõigust takistav regulatsioon olla vastuolus põhiseadusega. Samas seda peavad kaaluma halduskohus ja ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmist otsustades. Isik, kelle vara suhtes andis halduskohus vaadeldava loa, saab hoolimata seaduses sisalduvast piirangust esitada edasikaebuse. Seeläbi on võimalik taotleda normikontrolli algatamist edasikaebeõiguse piirangu põhiseaduspärasuse hindamiseks. Kohus peab kas isiku taotlusel või omal algatusel tunnistama asjassepuutuvas osas põhiseadusvastaseks ja jätma kohaldamata mis tahes menetlusnormi, mille kohaldamine tooks kaasa isiku põhiõiguste, sh põhiseaduse §-s 24 sätestatud edasikaebeõiguse rikkumise.

Lisaks eeltoodule on Riigikohus märkinud, et täitmise tagamise abinõude ehk eelaresti jätkuv kohaldamine võib osutuda ebaproportsionaalseks, kui maksuhaldur mõistliku aja jooksul maksukohustust ei määra või kui maksu- või vastutusotsust ei tehtagi. Ka justiitsminister on leidnud, et regulatsioon, mis ei sätesta tähtaega, kui kauaks selline eelarest varale seatakse, piirab isiku õigusi liialt ning ei pruugi olla õigustatud maksude laekumise tagamise vajadusega. Näiteks tsiviilkohtumenetluses on võimalik hagi tagamist taotleda enne hagi esitamist ning kohus annab taotluse rahuldamise korral tähtaja hagi esitamiseks, kuid see ei tohi olla pikem kui üks kuu. Kui hagi selle tähtaja jooksul ei esitata, siis kohus tühistab hagi tagamise.

Menetlusseadustest tulenevate piirangute tõttu ei saanud Riigikohus eelnimetatud kohtuasja raames neid probleemküsimusi kahjuks lõplikult lahendada.

Seega jääb veel oodata, millal vaadeldav teema mõne maksukohustuslase poolt kohtus taas tõstatatakse ja lahendatakse lõplikult.Kohtumääruse, millega lubatakse maksuhalduril rakendada maksukohustuslase vara suhtes erandlikku eelaresti, edasikaebeõiguse piiramine on autori hinnangul vastuolus põhiseadusega.

Autor: Lemmi Kann, Siim Mägi