Autor: Lemmi Kann • 12. aprill 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Emeriitprofessor: töölepingu seadus tuleb ümber teha
Töölepingu seadus vajaks kiire kõpitsemise asemel põhjalikku läbi vaatamist, leiab Tartu Ülikooli emeriitprofessor Heino Siigur.
Siigur möönab, et 5. aprillil Ametiühingute Keskliidu poolt sotsiaalministeeriumile saadetud töölepingu seaduse muudatuste pakett väärib kahtlematult toetust, kuid sellest on vähe, sest läbi vaadata tuleks kogu töölepingu seadus.
"Töösuhteid sätestav seadus peab olema sõnastuselt, struktuurilt ja normitehniliselt arusaadav igale põhiharidusega isikule ja tööandjale. Seaduse kehtiv sõnastus ja struktuur teeb selle aga raskesti arusaadavaks ja väärtõlgendusi põhjustavaks isegi juristile," märkis emeriitprofessor.
Siigur viitab, et seaduses puuduvad näiteks põhimõistete määrangud ning ka seaduse struktuur on vastuoluline. "Täpsus poolte põhiõiguste ja kohustuste määratlemisel ei saa olla takistuseks töösuhete paindlikul sätestamisel. Tuleb otsustada, mida on vajalik sätestada seadusega, mida seadusele alluvate aktidega, mida kollektiiv- ja töölepinguga," selgitas Siigur.
Kehtivas seaduses on Siiguri sõnul ka rida sätteid, mis on kahjulikud tööandjale. "Töösuhete paindlik sätestamine eeldab tööandjate ja töötajate kompromissi, vajadusel riigi vahendusel," ütles emeriitprofessor.
Samuti kritiseeris ta seaduse vastuolulist struktuuri. "Töösuhete sätestamise võib küll lugeda eraõiguse valdkonda kuuluvaks. kuid lubamatu on eraõiguse samastamine võlaõigusega ja seetõttu võlaõiguse sätete ulatuslik kasutamine töösuhete sätestamisel," märkis Siigur.
"Seega tekib küsimus, kas teha kiirustades mõned parandused ja täiendused või seaduse korralikult läbi vaadata kogu töölepingu seadus, mis nõuab rohkem aega."
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!