11. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 Renditöö on muutunud populaarseks IT-ettevõtetes, kus töö tulemuseks võib olla arvutiprogrammi või selle osa loomine. Teistes valdkondades on selliseks renditöö loominguks näiteks kirjutised, analüüsid jms.

Renditöö käigus valminud autoriõigusega kaitstavate tööviljade puhul ei ole aga nendega seotud varaliste õiguste jagamisel huvilisi kaks nagu tavalise töösuhte puhul, vaid kolm: renditöötaja, tema tööandja ja kasutajaettevõtja. Sisuline loometegevus on renditöötaja ülesanne, kuid nn kasutajaettevõtja finantseerib ettevõtmist, loob tingimused loometööks, annab korraldusi.

Renditöösuhte tööandja panus piirdub renditöötaja kasutada andmisega. Samas sätestab autoriõiguse seadus, et töölepingu alusel oma otseste tööülesannete täitmisel loodud teose autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale. Autoriõiguse seadusest tuleneb ka, et tööülesannete täitmisel või tööandjalt saadud juhiseid järgides loodud arvutiprogrammi ainulitsents kõigi varaliste õiguste teostamiseks kuulub tööandjale. Kokkuleppe puudumisel annab seadus trumbi renditöösuhte tööandjale, kes oma panust arvestades väärib teose varalisi õigusi või ainulitsentsi vahest kõige vähem.

Alternatiivne tõlgendus lubaks õigused anda kasutajaettevõtjale, käsitledes teda tööandjana autoriõiguse seaduse mõttes, kuid see eeldab seaduse loomingulist tõlgendamist, mis ei tarvitse kohtuvaidluses kinnitust leida.

Soovitus: enne renditööjõu kasutamist sõlmige kokkulepe ka selle kohta, kellele kuuluvad renditöötaja loodud autoriõigusega kaitstava teose varalised õigused. Vastasel korral võib hilisemas vaidluses selguda, et seadus ei paku piisavalt selget ja õiglast lahendust.

Autor: Lemmi Kann, Piret Luiga