Lihthanked ja alltöövõtjate kasutamine uuest aastast lihtsamad

Riigikogus täna vastu võetud muudatuste kohaselt kehtestatakse hankijate ja pakkujate soovil lihthangetele alates 2012. aastast lihtsustatud menetlusreeglid, kuna senine regulatsioon ei andnud piisavalt juhiseid nende korraldamiseks. Lihthangete menetlusreeglid on paindlikumad kui avatud hankemenetluse puhul ja võimaldavad enam arvestada konkreetse organisatsiooni vajaduste ning hankeesemega.

Hankijatel peab alates 2012. aastast olema hanke läbiviimiseks hankekord ja hankeplaan. Tulu on sellest pakkujatele, sest nii tagatakse hankija ühetaoline käitumine ja plaanitavatest hangetest on parem ülevaade, selgitab ministeerium. Lisaks suunab see hankijaid oma töökorraldust läbi mõtlema ja suurendab ühishangete osakaalu.

Seadusest kaob nõue esitada hangetel alltöövõtjaid puudutavat teavet. Seni kehtinud regulatsioon osutus formaalseks ning sellega kaasnes põhjendamatu halduskoormus nii hankijale kui ka pakkujatele. Praktika näitab, et pakkumuses esitatud alltöövõtjad sageli töid tegelikult ei teosta. Näiteks on alltöövõtja hankelepingu täitmise ajaks oma tegevuse lõpetanud või on saanud tulusama töö. Samuti on esinenud juhtumeid, kus hanke võitnud peatöövõtja on leidnud lepingu täitmise ajaks soodsama alltöövõtja. Pakkuja ning alltöövõtja sõlmitud kokkulepped ei ole eellepingud võlaõigusseaduse tähenduses, mistõttu ei ole need hankelepingu täitmise ajal õiguslikult siduvad.

Hankija ja pakkuja saavad alltöövõtjaid puudutavad tingimused edaspidi sõnastada hankelepingus. Nii on kõikide osapoolte huvid kaitstud ning avalikkus saab teavet alltöövõtjate kohta, kes hanke teostamisel tegelikult osalevad.

Rahandusministeeriumis on valmimas veebipõhine e-riigihangete keskkond. Esimesi avalikke hankeid saab keskkonnas korraldada 2011. aasta veebruarist, samal ajal valmib ka riigihangete infoportaal. Hankijad peavad alates 2013. aastast võimaldama pakkumuste ja taotluste elektroonilist esitamist vähemalt 50% ulatuses hankija eelarveaastal planeeritavate riigihangete rahalisest mahust.

Riigihangete registri ning vaidlustuskomisjoni andmetel viidi 2009. aastal läbi 5728 riigihanget ja neist vaidlustati 274 ehk 4,8%. Selle aasta detsembri alguse seisuga on läbi viidud 5694 riigihankest vaidlustatud 267 ehk 4,7%. Riigihangete regulatsiooni täiendati koostöös erialaliitude ning riigihangete nõuandva komisjoniga, kuhu kuulusid tööandjate keskliidu, kaubandus- ja tööstuskoja, justiitsministeeriumi, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning riigihangete vaidlustuskomisjoni esindaja. Kaasati ka mitmeid erialaliite.

Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu leiab SIIT.  

Hea lugeja, palun avalda arvamust, kuidas täna vastu võetud muudatused riigihankeid mõjutama hakkavad.