Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 10. novembril algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis peab tagama valdkonna täpsema reguleerituse, et korraldada riigihankeid efektiivsemalt.
Planeeritavad muudatused on järgmised:
Hankekorra kehtestamine loob suurema protseduurilise selguse, hankijate sarnasema tegutsemise, parema kontrollitavuse järelevalvemenetluse korras, järjepidevuse inimeste vahetumisel ning aitab tagada läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte rakendamist.
Lihthangete regulatsioon tagab hankijatele selguse lihthankeid puudutava regulatsiooni ulatusest, sest kehtiv õigus võimaldab tugineda üksnes üldpõhimõtetele.
Alltöövõtjate regulatsiooni väljavõtmise kehtivast õigusest tagatakse riigihangete seaduse formaliseerituse astme kui ka hankijate halduskoormuse vähenemist.
Pakkujate halduskoormust vähendatakse omakorda sellega, et hankija on kohustatud hankeobjektiga seotud erinõuded (nt tegevusload) hanketeates nimetama. Selline muudatus nõuab hankijalt kvaliteetset planeerimist ning hangitava ehitustöö või teenuse olemusega ning sellega seotud nõuetega kursis olemist.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Seotud lood
1. jaanuaril jõustuvad riigihangete seaduse muudatused suunavad hankijaid enam hankeid planeerima, vähendavad nii pakkujate kui ka hankijate halduskoormust ning tagavad kiirema ja avalikkusele läbipaistvama hankemenetluse e-keskkonna kaudu, vahendab rahandusministeerium.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.