Riigikogu püüab kiirustades vastu võtta jäätmekäsitluse reguleerimist puudutavat riigihangete seaduse muudatust, mille sisu läheb vastuollu Euroopa Liidu õigusega ning mille koostamisel pole kaasatud turuosalisi.
"Kehtivas riigihangete seaduses on ebaõigesti kirjas nn in-house ehk sisetehingu erand, mis seisneb selles, et kui ostjal on võimalik teenuse või kauba sisseostmise asemel see ise ära teha, ei pea ta hanget korraldama," rääkis advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter.
Rahandusministeeriumist tulnud eelnõu algtekst ja valitsuse suunamisel riigikogus praegu arutletav tekst erinevad nagu öö ja päev ning Euroopa Liidu õigusele vastav eelnõu kirjutati vahepeal lihtsalt ümber, lisas ta.
Menetlusega tuli takus
Eelnõu algatati 10. novembril ja viimane lugemine riigikogus on ette nähtud 16. detsembril. Vahepeal on majanduskomisjonile teinud avaliku pöördumise lisaks Paikuse vallale ka linnade liit, maaomavalitsuste liit ning MTÜd Lääne-Viru Jäätmekeskus ja Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ettepanekutega nende ärakuulamiseks.
Neid pöördumisi pole Carri Ginteri kinnitusel siiani arutlusele võetud ja hoidutakse avalikust diskussioonist sätte uue sõnastuse üle. "Eelnõu vastuvõtmisega on kiire sellepärast, et uuel aastal jõustunuks muidu jäätmeseaduse muudatus, mis võimaldanuks kohalike omavalitsustel korraldada jäätmevedu ise või endale kuuluvate üksuste kaudu," rääkis ta.
Hannes Astoki sõnul on majanduskomisjonile tehtud pöördumisi juba arvesse võetud. "Kui enne oli kogu jäätmekäitlusel in-house piirang, siis praeguses versioonis ei tohi in-house tehingut teha korraldatud jäätmeveole," rääkis ta.
Astoki hinnangul on jäätmeveondus valdkond, kus Eesti ärisektoris on selgelt olemas palju tegijaid ja konkurents. "Puudub põhjendus selleks, et omavalitsused võiksid in-housi teha ilma konkursita," lausus ta.
 
 
Autor: Lemmi Kann, Birjo Must

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele