- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Erisoodustus või tervis?
Oleme korduvalt algatanud riigikogus eelnõu, et tööandjat ei karistataks erisoodustusmaksuga, kui ta töötajale näiteks hambaravi või tervisekontrolli kinni maksab. Või ravimeid osta aitab. Riigikogu rahanduskomisjon hääletas selle eelnõu samuti mitmendat korda maha, mis veel ei tähenda, et eelnõu üldse menetlusest välja läheks.
Nii ongi - ühtpidi peetakse oluliseks rahva tervist ja kõike muud head, praktikas ei nähta aga puude taga metsa ja kiputakse kõiki tööandjaid juba ette petturiteks pidama. Praegu on nii, et kui ettevõtja on nõus teie hambaraviarvest maksma kinni näiteks 1000 krooni, siis lisaks käibemaksule maksab ta riigile veel ära pea 700 krooni! See ongi see kurikuulus erisoodustusmaks!
Teie tervise heaks tehtud kulu on riigi poolt vaadates erisoodustus - pisut absurdne ju.Vastuargumendina on öeldud, et sellise eelnõu seaduseks vormistamise järel hakkavad ettevõtjad kõik kooris palka hambaravis ja ravimites välja maksma. Aga kui usutavana tundub, et inimesed on nõus ainult hambaravi eest täispäevad tööd tegema? Või juba ette osast palgast loobuma - lootuses, et haigeks jäädes on tööandja ehk nõus saamata raha raviks maksma. Midagi tahaks ju hammaste taha ka saada, et hing sees püsiks. Ja küttearve tahab maksmist.
Mitmed ettevõtjad on rääkinud, et nad maksaks tõesti töötaja ravikuludest kas või osagi kinni, aga nad ei pea õigeks, et riik neid selle eest kõrge maksuga karistab.
Ravikindlustusmaksu maksab ettevõtja ju nagunii.
Teine asi kogu loo juures on see, et ega riigil ka siis, kui ravilt ja ravimitelt erisoodustusmaks maha võtta, midagi saamata ei jää. Kuna see raha liigub tervishoidu, siis vähemalt pool sellest kulub ju palkadeks - millest makstakse nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu. Ja teise poole raha pealt läheb riigile käibemaks. Kokku saab riik maksudena ikka vaata et 30% tagasi. Kui sellega õnnestub lisaks mõni haiguspäev töötaja kohta ära hoida, on kasud nii tööandjale, haigekassale kui ka ka riigile ilmsed.
Kutsume kõiki riigikogu liikmeid üles tööandjaid ja töötajaid usaldama, et tervisekuludelt erisoodustusmaksu kaotamine täidab just seda eesmärki, mis eelnõul on - parandada tööandja abiga töötajate tervist!
Autor: Lemmi Kann, Toomas Trapido
Seotud lood
Riigikogu lükkas täna esimesel lugemisel tagasi roheliste fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega sooviti vabastada ettevõtjate poolt töötajate heaks tehtavad terviseedenduskulud erisoodustusmaksust.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
Viimased uudised
Käibemaksupettureid aitas paljastada ka Eesti maksuamet. Eestis, Lätis ja Leedus võeti vahi alla kolm inimest.
Tööandja makstav boonus või preemia kolmanda samba sissemakseks
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Mis saab tuhandetest “valesti” esitatud trahvidest?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele