1. september 2010
Jaga lugu:

Tööandjad versus Eesti ühiskond

Tööandjate keskliit kutsub avalikkust Eesti tuleviku üle mõtteid vahetama ning pakub lähtekohaks oma manifesti, milles on kirjas keskliidu eesmärgid aastaiks 2011-2015. Samalaadse manifestiga tulid tööandjad välja ka eelmiste valimiste eel ning paljud selles toodud eesmärgid, näiteks pensioniea tõstmine 67. eluaastale, on leidnud koha ka äsja esitletud dokumendis.

Keskliidu juhataja Tarmo Kriis ütles manifesti esitledes, et see dokument peab silmas kogu Eesti tasakaalustatud huve ega esinda pelgalt ettevõtjate huve.

Manifest laseb paraku kahelda tööandjate siiruses - see on koostatud ühe huvigrupi vaatevinklist ja jätab mulje, et esitletud meetmed on suunatud peamiselt ettevõtjate sotsiaalse vastutuse minimeerimisele ja tööturu nõrgema poole - töövõtja - kohustuste maksimeerimisele, lisaks soovitakse keelata toetusstreigid ja muuta kõrgharidus tasuliseks. Seepärast ei kõla jutt sellest, et ettevõtjate pakutavad ideed aitavad edendada majandust ja tõsta elatustaset, kuigi veenvalt.

Kuigi manifest sisaldab palju häid, elluviimist väärivaid mõtteid, näiteks sotsiaalmaksulae kehtestamine, sotsiaalmaksu muutmine töötaja maksuks, on selles liiga palju nõudmisi riigile, ettevõtjaile endile pole sisuliselt ühtki. Seejuures on tööandjad adresseerinud riigile ettepanekuid, mis sõltuvad paljuski neist endist (näiteks paindlikuma tööaja soodustamine: osaaja-, kaug- ja renditöö).

Samuti ei paku ettevõtjad lahendust küsimusele, mil viisil ja kui palju peaksid vaid ettevõtlustulust elatujad panustama riigi solidaarse sotsiaalkindlustuse - mille teenuseid nad ise tarbivad - rahastamisse.

Dokumendi deklaratiivne toon ei lase kahjuks avalikul diskussioonil tekkida, vaid ongi juba vallandanud peamiselt vastuseisu ja pahameeletormi. Niiviisi riskivad tööandjad hoopis mõistlike ideede põhjalaskmisega.

Tööandjatel on loomulikult õigus oma seisukohtadele ja kirjutada erinevaid dokumente, mis vormis soovivad. Kui eesmärk oli korraks tähelepanu pälvida, siis see saavutati.

Kui aga tööandjad soovivad, et nende ettepanekud leiaksid laiemat toetust, peavad nad suutma selgitada, kuidas ülejäänud huvigrupid ettevõtjate kõrval nende ideedest kasu saavad.

Praegu läksid tööandjad vastandamise teed ja kõlama jääb paraku sõnum, et töövõtja peab hakkama senisest rohkem maksma ja pingutama ning tööandja saab majanduslanguse tingimustes piiramatud õigused.

 

Autor: Lemmi Kann, Äripäev

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt