• 02.07.10, 09:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vahel tööõnnetus karjub tulles

Seadus ei luba tööle lubada vajalike oskuste ning töötervishoiu ja tööohutusalaste teadmisteta töötajat. Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-uurija Kalle Nõmm toob kaks näidet, kus selline käitumine tööandjale rahaliselt kätte maksis.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg. 1 p.14 kohustab tööandjat koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja tööprotsessis kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhiseid ning p.13 kohaselt korraldama töötajale väljaõppe ja ohutusjuhendamise enne töötaja tööle lubamist.
 Tööinspektsioonis oli uurimisel tööõnnetus, mille puhul tööandja oli tööle võtnud ajalehekuulutuse peale tulnud mehe. Tööks oli puulõhkumismasinal pakkude lõhkumine. Tööandjal ei olnud selle töö tarvis ohutusjuhendit koostatud, piisavaks luges ta seda, kui näitas töölesoovijale ise ette kuidas töö käib. Poole tunni pärast asus töötaja juba iseseisvalt pakke lõhkuma ja tööandja lahkus. Nutikas töömees aga avastas, et kiiremini ja mugavamalt saab töötada, kui masina ohutsooni piirav kaitse maha võtta. Nii mees tegigi ja mõni hetk hiljem oli ta jäänud kättpidi lõhkumisseadme vahele. Arsti poolt diagnoositi raske kehavigastus, tööandjat trahviti tööohutuse nõuete rikkumise eest. Ühes suurfirmas kasutas töömees töövahendina telfrit (sildkraana), mille tõstekonksul oli stopper katki läinud ja seega puudus. Töötaja oli sellest teadlik, kuid ei teavitanud tööandjat. TTOS § 14 lg 1 p. 6 kohustab töötajat tööandjale või tema esindajale teatama tööõnnetusest või selle tekkimise ohust. Stopperita tõstekonksu puhul oli oht olemas ja seda teadis ka töötaja. TTOS § 5 lg 1 aga kohustab tööandjat tagama, et töötaja kasutusse antud töövahendi kasutamine ei ohustaks töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist. Metalldetaili tõstmisel libises detail stopperita konksu otsast ja kukkus töömehele jalale. Tagajärg - raske kehavigastus töötajale ja tööandjale rahaline karistus. Veel kaks enam-vähem sarnast tööõnnetust toimusid ametikoolidest praktikale saadetud noormeestega. Tööandjad, kelle juurde praktikandid saabusid, ei tutvustanud noormehi praktikaülesannete täitmisel vajalike ohutusnõuetega. Kuigi tööandjate poolt olid määratud praktikajuhendajad, ei olnud nendepoole järelvalve piisav.Ühel juhul asus praktikant omal initsiatiivil, ilma sellekohast koolitust ja ettevalmistust omamata, sõitma elektritõstukiga, millega põhjustas ettevõtte territooriumil otsasõidu teisele tõstukile ja  sai ka ise raskesti vigastada. Teisel juhul kasutas praktikant vale töövõtet masina hooldamisel ja sai raske kehavigastuse.
Vaata lähemalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele