Viimasel ajal esineb ühe rohkem näiteid esialgu ahvatlevana näinud müügihinnale või ainult majandusnäitajatele tuginedes tehingute tegemisest, kus pärast lepingu sõlmimist ilmnevad olulised kahjulikud asjaolud. Näitkes esitatakse omandatud äriühingule suur trahvinõue, lõpetatakse ühepoolselt heade majandusnäitajate aluseks olnud nn põhilepingud jms.Õigusliku auditi läbiviimise tulemusena saab ostja ülevaate omandatava objektiga kaasnevatest olulisematest õiguslikest riskidest ning ettepanekud võimalike kahjulike tagajärgede vältimiseks.
Kuivõrd vastavad riskid olid ostjale teadmata, ei ole neid reeglina ka ostudokumentides piisavalt arvestatud ning ostjapoolne õiguste maksmapanek on komplitseeritud. Näiteks on ostuhind juba täies ulatuses välja makstud ja müüja on nõude esitamise hetkeks varatu või ei ole omandatava objekti väidetav seis piisavalt fikseeritud, mis raskendab lepingust taganemise, hinna alandamise jm õiguskaitsevahendite kohaldamist.Mis on õiguslik audit?
Lühidalt öeldes on õiguslik audit majandustegevuse dokumentatsiooni kehtivatele õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Õiguslik audit hõlmab ühinguõiguslike, ntäitkes juhtorganite otsused, võlaõiguslike - klientide ja teenuse osutajatega sõlmitud lepingud, vara omandamise lepingud, üürilepingud, tööõiguslike (töölepingud), avalik-õiguslike, nagu vajalike litsentside/lubade olemasolu, võimalikud trahvid ja teiste taoliste suhete õiguslikku analüüsi.Auditi lõpptulemusena koostatavas raportis antakse ülevaade analüüsitust ning tuuakse välja omandaja jaoks olulisemad riskid ja õigusaktidele mittevastavad asjaolud, sealhulgas dokumentatsiooni puudused, võimalikud rikkumised ja sanktsioonid jms. Probleemkohtade osas antakse omapoolsed soovitused nn puudujääkide eemaldamiseks.Auditi maht, hõlmatavad valdkonnad ja detailsusaste on mõistlik määrata koostöös õigusnõustajaga arvestades mh konkreetse tehingu mahtu, omandatava objekti eripära ja tellija tulevikuplaane. Eeltoodut arvestades piisab tihti piiratud mahus auditeerimisest.Mis kasu on õiguslikust auditist?
Saadavat informatsiooni saab ostja kasutada
* läbirääkimiste pidamisel* omandamisdokumentide koostamisel* tugineda hinna läbirääkimisel olemasolevatele riskidele* siduda pakutav hind auditeerimisel fikseeritud olukorraga* nõuda müüjalt nn puuduste kõrvaldamist (nt vajalike lubade hankimist, oluliste lepingutingimuste muutmist)* sõlmida vastutuse jagunemise kokkuleppeid*leppida kokku müüja kohustuses vältida võrreldes auditis fikseerituga riskide/probleemide suurenemist* viimase rikkumise puhuks ja oluliste riskide/kahjulike asjaolude ilmsikstulekuks kehtestada ostjale piisav kaitse (sh õigus hinna alandamiseks, kahju hüvitamiseks, lepingust taganemiseks, leppida kokku hinna mitmes osas tasumises, kasutada tasumiseks escrow kontot, võtta oma võimalike tulevikus tekkida võivate nõuete jaoks tagatisi jms).Kuivõrd ostetava objektiga kaasnevatest kohustustest ja võimalikest riskidest mitteteadmine ei vabasta reeglina kolmandate isikute ees olevast vastutusest, tasuks just praegust majanduskliimat arvestades pöörata erilist tähelepanu tehinguga kaasneda võivate õiguslike riskide kaardistamisele ja maandamisele.
Autor: Lemmi Kann, Annika Vait