Riigikontroll: valitsus tõmbleb euro nimel, tulevik on ebakindel

2008. aasta sügisel alanud majandus- ja finantskriis peatas välisraha juurdevoolu riiki, sise- ja välisnõudluse langus väljendus töötuse kasvus, palgalanguses ning oodatust halvemas riigitulude laekumises. Negatiivseid lisaeelarveid on kannustanud muu hulgas tegema eesmärk võtta kasutusele euro, millele ülemineku üheks kriteeriumiks on hoida eelarve puudujääk teatud piirides. Nii nagu aastatel 2005–2007 elavdasid riigi ostud majandust, mõjuvad praeguse aja kärped ja maksutõusud majandusele pärssivalt, nendib riigikontroll.

Tulude laekumise kõrgaegadel tehtud maksu- ja kulupoliitilisi otsuseid ei jõua riigieelarve kehvemal ajal üleval pidada, teatud tasemele viidud kulude langetamine on aga poliitiliselt keeruline ja elanike heaolule negatiivse mõjuga. Eesti eelarvepoliitika jätkusuutlikkuse ühe näitajana võib vaadelda eelarvekulude suhet SKPsse. Kui aastatel 2005–2007 moodustasid eelarvekulud jagatisena ligikaudu 32% sisemajanduse koguproduktist, siis 2008. aastal ligi 36%. 2009. aasta teise lisaeelarve järgsed planeeritud eelarvekulud moodustavad juba üle 42% rahandusministeeriumi suvel prognoositud SKPst.

2008. aasta riigieelarve kulud moodustasid SKPst jagatisena 35,9%, riigieelarve puudujääk moodustas 2,4% SKPst. Seega oleks arvutuslikult riigieelarve olnud tasakaalus, kui kulusid oleks planeeritud ja tehtud mahus 33,5% SKPst. Selle 2008. aasta näite varal võib öelda, et eelmisel aastal Eestis kehtinud maksusüsteem ja majanduse struktuur suudab teenindada riigieelarve kulusid mahuga kuni 33,5% SKPst. Nagu öeldud, moodustavad 2009. aasta riigieelarve planeeritud kulud lisaeelarvete järgi suhtena 42,5% SKPst.