Valitsus on seadnud eesmärgiks võtta esimesel võimalusel kasutusele ühisraha euro, mis seab eelarvepoliitikale teatud kriteeriumid. Üheks selliseks piiranguks on, et eelarve puudujääk ei tohi ületada kolme protsenti sisemajanduse koguproduktist, kuid siin ei võeta arvesse vaid riigieelarve tulusid ja kulusid.
2009. aasta SKP on prognooside kohaselt sisuliselt sama suur kui 2006. aastal, riigieelarve kulud aga enam kui 20 miljardi krooni võrra suuremad.
Lihtsustatult on küsimus selles, millist valitsussektori kulutaset suudab sisemajanduse koguprodukt n-ö rahastada. Valitsus püüab praegu kaht eesmärki korraga – täita eurole ülemineku kriteeriumid, alandamata sisuliselt kiire majanduskasvu ajal seadustatud heaolukulusid. Maksutulud seda aga ei võimalda.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei jõua maksutulud ka prognoosiperioodi lõpuks (s.o 2013. aastaks) 2008. aasta tasemele. Nimetatud eesmärkide täitmiseks müüakse riigi vara, äriühinguid ja nõutakse sisse enam dividende, kuid need on erakorralised meetmed. Riigi äriühingutelt maksimaalsete dividendide nõudmine mõjutab negatiivselt valdkondade arengut (nt energeetikat), häid dividende andnud äriühingu osaluse müümine võtab ära stabiilselt laekunud omanikutulu.
Rahandusministeeriumi hinnangul kujuneb 2009. aasta valitsussektori puudujäägiks 2,8% SKPst ehk eurole ülemineku kriteerium täidetakse. Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse, et sotsiaalkindlustusfondide ning pensionikassa puudujääk käesoleval aastal hoopis suureneb, on maksutõusudest hoolimata keeruline näha sedavõrd positiivset muutust majanduskeskkonnas, mis riigieelarve planeeritud mahus täita suudaks.
Kui eurole ülemineku kriteerium 2009. aastal ka täidetakse, tuleb endale aru anda, et tegemist on erakorraliste meetmetega ja pikas perspektiivis ei ole praegune tulude-kulude struktuur ning tase jätkusuutlik. Nii nagu maksutulud, ei jõua ka Eesti sisemajanduse koguprodukt rahandusministeeriumi hinnangul prognoosiperioodi lõpuks (2013. aasta) 2008. aasta tasemele.
Riigieelarve paindlikkust, võimalusi operatiivselt kulusid vähendada piirab seadusest tulenevate kulude suur osakaal. 2009. aasta riigieelarve kuludest on ca 70% fikseeritud. Näiteks moodustavad pensionikulud ligikaudu 21% riigieelarve kuludest, ravikindlustus 12,4%, suuremad seadusest tulenevad kulud on veel eurotoetuste kohustuslik kaasfinantseering, teehoiukulud, vanemahüvitis ja peretoetused.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!