Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rõivas: kogumispensioni muudatused jõuavad aasta lõpuks riigikokku
Võimalikud muudatused kogumispensioniseaduses nagu fondide sagedasem vahetus, konservatiivsete fondide regulatsiooni muutus jõuavad veel aasta lõpuks riigikogu ette, kinnitas riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas.
„Täpsem teemadering jõuab aasta lõpuks parlamendi ette,“ ütles Rõivas. „Juba eelarve aruteluga paralleelselt leiame kindlasti võimaluse rahanduskomisjoni ja finantsinspektsiooni ning rahandusministeeriumiga kohtumiseks, et neid teemasid arutada.“
Üks oluline teemadering, mis võimaliku seadusemuudatuse juures aruteluks olnud, on Rõivase sõnul konservatiivsetele fondidele veelgi karmimate reeglite kehtestamine kuni selleni välja, et fondihaldur peab kasvõi nulltootlusega fondi varade säilimise tagama. „Kes oma loomult on konservatiivsed ja soovivad ainult seda, et nende raha säiliks, oleks nende jaoks selgus olemas,“ toonitas ta.
Teine teemadering puudutab kindlasti seda, kui tihti saab fonde vahetada juhul, kui leitakse enda hinnangul parem haldur. „See ei ole ka pelgalt nii lihtne, sest ega pensionifond ole pesupulber, mida võib iga nädal vahetada,“ kommenteeris poliitik. „Fondist väljumine ja sinna sisenemine ei saa puht loogiliselt nii lihtsalt käia.“
„Kevadest saati on rahandusministeerium oma reegleid analüüsinud. Muudatusi kindlasti ülepeakaela teha ei saa, st ainult paari näite varal,“ märkis Rõivas, viidates Swedbanki võlakirjafondi allahindlusele. Aasta lõpuks peaks see analüüs olema. „Ma usun, et hiljemalt järgmisel kevadel on meil väga tõsiselt plaanis juba seadusemuudatuse tasandil nende küsimustega tegeleda,“ lisas Rõivas.
Rõivas ütles veel, et peale finantskriisi on finantsinspektsiooni ettepanekud kogumispensionisüsteemi muutmiseks kindlasti natuke muutunud, jättes vastamata küsimusele, miks muudatuste tegemine nii kaua aega on võtnud, kui arvestada, millal ettepanekud riigikogule tehti.
„Kriis muutis targemaks mitte ainult Eesti regulatsioonide väljatöötajad ja järelevalve teostajad, vaid tegelikult toimus see kogu maailmas,“ arvas ta, mille tulemusel on nüüd võimalik seadusandluses teha ka pikaajalisi ja tulevikku vaatavaid muudatusi.
Autor: Lemmi Kann, Virge Haavasalu, Äripäev
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele