Võimalikud muudatused kogumispensioniseaduses nagu fondide sagedasem vahetus, konservatiivsete fondide regulatsiooni muutus jõuavad veel aasta lõpuks riigikogu ette, kinnitas riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas.
„Täpsem teemadering jõuab aasta lõpuks parlamendi ette,“ ütles Rõivas. „Juba eelarve aruteluga paralleelselt leiame kindlasti võimaluse rahanduskomisjoni ja finantsinspektsiooni ning rahandusministeeriumiga kohtumiseks, et neid teemasid arutada.“
Üks oluline teemadering, mis võimaliku seadusemuudatuse juures aruteluks olnud, on Rõivase sõnul konservatiivsetele fondidele veelgi karmimate reeglite kehtestamine kuni selleni välja, et fondihaldur peab kasvõi nulltootlusega fondi varade säilimise tagama. „Kes oma loomult on konservatiivsed ja soovivad ainult seda, et nende raha säiliks, oleks nende jaoks selgus olemas,“ toonitas ta.
Teine teemadering puudutab kindlasti seda, kui tihti saab fonde vahetada juhul, kui leitakse enda hinnangul parem haldur. „See ei ole ka pelgalt nii lihtne, sest ega pensionifond ole pesupulber, mida võib iga nädal vahetada,“ kommenteeris poliitik. „Fondist väljumine ja sinna sisenemine ei saa puht loogiliselt nii lihtsalt käia.“
„Kevadest saati on rahandusministeerium oma reegleid analüüsinud. Muudatusi kindlasti ülepeakaela teha ei saa, st ainult paari näite varal,“ märkis Rõivas, viidates Swedbanki võlakirjafondi allahindlusele. Aasta lõpuks peaks see analüüs olema. „Ma usun, et hiljemalt järgmisel kevadel on meil väga tõsiselt plaanis juba seadusemuudatuse tasandil nende küsimustega tegeleda,“ lisas Rõivas.
Rõivas ütles veel, et peale finantskriisi on finantsinspektsiooni ettepanekud kogumispensionisüsteemi muutmiseks kindlasti natuke muutunud, jättes vastamata küsimusele, miks muudatuste tegemine nii kaua aega on võtnud, kui arvestada, millal ettepanekud riigikogule tehti.
„Kriis muutis targemaks mitte ainult Eesti regulatsioonide väljatöötajad ja järelevalve teostajad, vaid tegelikult toimus see kogu maailmas,“ arvas ta, mille tulemusel on nüüd võimalik seadusandluses teha ka pikaajalisi ja tulevikku vaatavaid muudatusi.
Autor: Lemmi Kann, Virge Haavasalu, Äripäev
Seotud lood
Teine pensionisammas on osa riigi sotsiaalpoliitikast. Kohustuslikku kogumispensioni süsteemi käivitades otsustati, et tulevaste pensionäride sääste osatakse erakätes paremini hallata, kui seda teeks riik, eeldades, et fondivalitsejad on oma ala professionaalid. Samas on fondivalitsejate tegevusele seatud piirangud. Piirangud puudutavad riskide võtmist varaklasside, mitte aga konkreetsete investeeringute osas.
Rödl & Partner Audit OÜ maksukonsultant Virve Aru selgitab, millega peab arvestama otsustades kogumispensioni sissemakseid jätkata ning kuidas tööandja peab käituma, et kogumispensionimaksed õigesti arvestatud saaksid.
Raamatupidajate töö on paratamatult seotud ka keeruliste võlgnike ja võlgadega. Paraku on võlgnikega tegelemine sageli aeganõudev ja stressirohke, sest tuleb saata meeldetuletusi ja tegeleda ka vaidlustega.
Infopanga võlaregistril on nüüd olemas tõhus lahendus, mis säästab raamatupidajate aega ja ka närve.
Enimloetud
2
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
4
Mängu viimane päev on 20.10
Viimased uudised
Mängu viimane päev on 20.10
Meil on võimalik muuta kas olukorda või oma suhtumist!
Hetkel kuum
Tagasi Raamatupidaja esilehele