Juulist kehtib uus määrus keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra kohta. Hea on see, et võrreldes varasemaga on erinevate keskmiste töötasude arvestamiseks üks määrus. Kuid määrus sisaldab ka väikest maksuriski ettevõtjale.
Tööandja arvutab ja maksab töötajale haigushüvitist haigestumise 4.-8. päeva eest. Segadust tekitab see, et keskmine kalendripäevatasu on aluseks nii puhkusetasu kui ka tööandjapoolse haigushüvitise maksmisel, kuid kalendripäevade arv ei pruugi mõlemal juhul sama olla.
Puhkusetasu arvutamisel ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi.
Aga keskmise kalendripäevatasu arvutamisel ülejäänud juhtudel (haigushüvitise arvutamine) võetakse aluseks kalendripäevade arv kuues kuus ja neid ei vähendata sellesse aega langevate rahvus- ja riigipühade võrra. Sestap kujuneb kalendripäevatasu haigushüvitise maksmisel väiksem kui puhkusetasu arvutamisel.
Kuna sotsiaalmaksuga ei maksustata tööandja makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu, tuleb kalendripäevatasu arvestamisel jälgida, et kalendripäevade arvu ei vähendata pühade võrra.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.