On jõustunud uus välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise määrus

Kui eelmise regulatsiooni kohaselt pidi välismaalane lühiajalise Eestis töötamise avalduse esitama isiklikult, siis uue regulatsiooni järgi esitab taotluse tööandja. Nimetatud nõue tuleneb otseselt määruse §-st 2. See tähendab, et välismaalane ise Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse (KMA) pöörduma ei pea. Määruse seletuskirja väitel võimaldab see kokku hoida asjaajamisele kuluvat aega. 

Sisuliselt on suurim muutus just tööandjale pandud kohustus esitada registreerimistaotlus. Sellega seoses on muutunud mõneti sisuprotseduur, kuid registreerimisotsuse vastuvõtmise tähtaeg on jäänud samaks. 

Määruse § 5 kohaselt registreerib KMA lühiajalise töötamise või keeldub töötamist registreerimast 10 tööpäeva jooksul alates taotluse menetlusse võtmisele järgnevast päevast. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et kui taotleja jätab taotluses esitamata nõutud andmed või ei esita kõiki nõutud dokumente või esitatud andmetes on muid puudusi, määrab KMA puuduste likvideerimiseks tähtaja. Kui selle aja jooksul ei ole puudusi kõrvaldatud, jäetakse taotlus läbi vaatamata. 

4)      

5)      

Nõuded, mis esitatakse taotlusele lisatavatele dokumentidele, on sätestatud määruse §-s 8. Nende seas on nõue, et välisriigis välja antud dokument, välja arvatud isikut tõendav dokument, peab olema tõlgitud kas eesti, vene või inglise keelde ning tõlge peab olema notariaalselt kinnitatud. Sealjuures peab välisriigis välja antud dokument olema legaliseeritud või apostilliga kinnitatud. Esitatavale fotole on kehtestatud samad reeglid nagu isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Ka on uue regulatsiooni järgi tööandjal kohustus esitada KMA nõudmisel lisadokumente registreerimisel tähtsust omavate asjaolude kohta. 

Määruse eesmärk on käia ajaga kaasas ning seada õigusnormid mõistlikku vastavusse ühiskonnas toimuvaga. Eelmise regulatsiooni kohaselt pidid võõrtöölised, kes soovisid lühiajaliselt Eestis töötada, saama kõigepealt viisa ning alles seejärel said KMAsse taotluse esitada. Kujunenud olukorras volitasid aga võõrtöölised tööandjaid enda nimel kogu taotlusprotseduuri tegema. See ongi kujunenud pigem üldiseks praktikaks kui erandiks. Seetõttu seadustati otseselt tööandja võimalus taotlus ise esitada. 

Uut regulatsiooni võib pidada positiivseks sammuks, sest see vähendab bürokraatiat. Kindlasti on uus määrus hea uudis nendele ettevõtjatele, kes kasutavad lühiajaliselt võõrtööjõudu, sest Eestis kipub ju tööjõudu nappima. Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise määrus on avaldatud nii Riigi Teatajas kui ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja veebilehel . 

Allan Eilart

Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

Autor: Allan Eilart