Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu

Vajadus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist eraldi õigusaktiga reguleerida tuleneb nimetatud kuritegude ohtlikkusest. Seadus on suurelt jaolt säilitatud olemasoleva seaduse põhimõtteid ja lahendusi, kuid neid täpsustatud ja sõnastuslikult direktiividest tulenevate muudatustega ühtlustatud.

Mõjud ja riskid

Rahapesu soodustab varimajandust, ebaausat konkurentsi ja tekitab kapitali ebapüsivust, mis võib mõjutada kapitalivoogusid, nõudlust sularahale, põhjustada intressi ja vahetuskursi muutlikkust ja soodustada inflatsiooni. Kõrge rahapesu tasemega riikide majandusstatistikat peetakse ebausaldusväärseks, sest rahapesuga seotud rahavood kahjustavad turu analüüsiandmete usaldusväärsust.

Rahapesu ja terrorismi rahastamisest tulenevate riskide realiseerumine võib viia krediidi- ja finantseerimisasutuste likviidsusprobleemideni, korrespondentpanganduse suhete lõpetamiseni, varade külmutamiseni, suurendada oluliselt laenukahjumeid, soodustada ettevõtja aktsiate hinna alanemist, tuua kaasa erinevaid sanktsioone. Loetletud riskid on omavahel seotud ja üks võib viia teiseni.

Kõik eeltoodu mõjutab riigi reputatsiooni, mis mõjutab omakorda kõiki selles riigis tegutsevaid ettevõtjaid, eelkõige aga finantssektoris tegutsevaid ettevõtjaid.

Kohustatud isikud

Isikud, kes oma majandus-, kutse- ning ametitegevuses on kohustatud rakendama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõudeid:

· krediidiasutused,

· finantseerimisasutused (sealhulgas näiteks ka (SMS) laenutehinguid pakkuvad isikud, valuutavahetusteenuse pakkujad, makseteenuse pakkujad, klientide nõustajad majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute ühinemise, jagunemise või nendes osaluse omandamisega seotud tehingutes, elukindlustusega tegelevad kindlustusandjad, fondivalitsejad, investeerimisühingud, hoiu-laenuühistud ja e-raha asutused),

· õnnemängude korraldajad,

· kinnisvaravahendusega tegelevad isikud,

· pandimajapidajad,

· audiitorid ja raamatupidamise teenuse või nõustamisteenuse pakkujad,

· kõik kauplejad, kui neile tasutakse sularahas üle 200 000 krooni või võrdväärne summa muus vääringus ning

· teatud juhtudel ka notarid, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid või muud õigusteenuse osutajad.

Seaduse muudatused, täpsustused ja kohustused

Seaduses sätestatakse kohustatud isikute tegevused rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetavate meetmete rakendamisel. Oma klientide või lepingupartnerite parem tundmaõppimine suurendab tsiviilkäibe usalduslikkust ja läbipaistvust. Seetõttu nähakse seaduses ette, millise dokumendi alusel kohustatud isik tuvastab tehingu teise poole või ametitoimingus osaleva isiku, milliseid andmeid kohustatud isik peab säilitama ja nende andmete säilitamise nõuded.

Samuti reguleeritakse kohustatud isikute majandus- või kutsetegevusega seotud tegevuste edasiandmise tingimusi, tehingu tegemisest keeldumise ja ärisuhte lõpetamise aluseid, samuti nõudeid kohustatud isiku sisemistele turvameetmetele (asjakohased protseduurireeglid, töötajate koolitus ja krediidi- või finantseerimisasutuse puhul kontaktisik ).

Sarnaselt kehtiva seadusega säilitatakse kohustus teavitada rahapesu andmebürood tegevusest või asjaoludest, mille tunnused osutavad rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusele, kusjuures tagatakse seadusega teataja konfidentsiaalsus ja teataja vastutusest vabastamise alused.

Uus nõue on see, et kohustatud isik, välja arvatud krediidiasutus, peab teatama rahapesu andmebüroole igast tehingust, kus sularahas täidetakse rahaline kohustus 500 000 krooni või enam või vastav summa muus vääringus. Sest just suuresummalised sularahatehingud on sageli seotud rahapesuskeemidega. Seega ei ole lisakoormus kohustatud subjektidele ega ka rahapesu andmebüroole märkimisväärne.

Oluline uuendus on aga ka see, et ettevõtjad on kohustatud end registreerima majandustegevuse registris. Majandustegevuse registris peaksid registreerimisele kuuluma kõik finantsteenuseid osutavad ettevõtjad, kes käesoleval ajal ei kuulu Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Muuhulgas peavad registreerima ka SMS-laenude pakkujad. Ettevõtjat ei registreerita, kui juhtorganite liikmed või juriidilise isiku tegelikud kasusaajad või teenust pakkuv äriühing on karistatud kuriteo toimepanemise eest ja karistusregistrisse kantud isiku karistusandmed ei ole kustutatud.