Autor: Ranno Tingas • 10. november 2005
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lapse maksuvaba tulu kasutamine

Lähenev aasta lõpp on õige aeg vaadata võimalustele mõjutada oma maksukoormust. Siiski tuleb seda teha targalt, sest valesid või mõttetuid tehinguid tagantjärgi muuta ei saa. Seepärast on oluline, et otsustused põhineks õigel infol, mitte aga oletustel või kuuldustel.

Populaarseks küsimuseks on saanud väärtpaberitehingud lapse nimel, millega vanem vähendab oma tulumaksukohustust ligi 5000 kr lapse kohta. Ehkki seda summat ei saa pidada väga suureks, on see teema leidnud kõneainet ka ajakirjanduses, kuid kahjuks mõningate ebatäpsustega. Enne kui kiirustada lapsele väärtpaberiportfelli tegema, tasub läbi mõelda, kas eesmärk on anda lapse omandisse ülekantav raha. Muidu võib juhtuda, et vanem teeb oma lapsest „tankisti“ ning kokkuvõtteks võib kaasnev „moraalne kahju“ olla suurem kui võidetud mõned tuhanded kroonid. Teiseks peab arvestama, et kui lapsevanem kannab raha lapse kontole vaid selleks, et teha väärtpaberitehingud ja pärast raha endale tagasi kanda, siis on olemas suur tõenäosus, et maksuhaldur lähtuvalt majandusliku tõlgendamise reeglist loeb saadud tulu lapsevanema tuluks ning oodatud maksuefekt jääb olemata ja selle asemel tuleb maksta hoopis maksuintressid.

Alaealise väärtpaberitehingute osas peab arvestama, et maksustamise osas ei erine lapse tulude deklareerimise põhimõtted täiskasvanu omast. Deklaratsiooni esitamise kohustus ei sõltu maksumaksja vanusest. Kuna aga enamasti jääb alaealise tulu alla maksuvaba miinimumi, mis on sel aastal 20 400 kr (mitte 20 700 kr nagu võib kohta ajakirjanduses seisukohti), siis ei pea alaealised enamasti tuludeklaratsiooni esitama. Kui siiski lapse 2005.a. tulu ületab 20 400 krooni, siis peab ta esitama tuludeklaratsiooni, mille allkirjastab lapse seaduslik esindaja ehk enamasti lapsevanem. Kui seaduslik esindaja jätab deklaratsiooni esitamata või deklareerib andmed valesti, siis on tal solidaarne vastutus alaealisega. Oluline on tähele panna, et see ei ole ühine deklaratsioon lapsega, sest ühise deklaratsiooni saab esitada üksnes abikaasaga.

Ehkki esmapilgul võib tunduda imelihtsa võimalusena väärtpaberitulu optimeerimine lapse abil – mida rohkem lapsi, seda rohkem säästetakse, siis tegelikult alates kolmandast lapsest ei anna see efekti. Nimelt saab lapsevanem alates kolmandast lapsest iga alaealise lapse eest täiendava maksvaba tulu (20 400 kr). Seega on mõttetu maksude planeerimise eesmärgil teha väärtpaberiportfell kolmandale, neljandale jne lapsele, sest täiendava maksuvaba tulu saab vanem vaid lapse poolt kasutamata osas. Näiteks kui laps saab 2005. aastal maksustatavat tulu 3000 kr, siis vanemale jääb täiendvaks maksuvabaks tuluks 17400 kr. Järgmisest aastast antakse lapsevanemale täiendav maksuvaba tulu juba alates teisest alaealisest lapsest ning maksuvaba tulu suurus tõuseb 24 000 kroonini.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700