Pestud raha ei ole puhas raha

Tulemuslikuks rahapesu tõkestamise alase tegevuse aluseks on riigi ja erasektori koostöö, mis kokkuvõtlikult eeldab riigilt piisava, kuid mitte üle reguleeriva seadusandluse õigeaegset väljatöötamist ja kehtestamist, sobivate kommunikatsioonikanalite arendamist ning valdkonnale spetsialiseerunud menetlejate olemasolu.

Finantsasutuste rahapesu tõkestamine saab alguse piltlikult öeldes õige kliendi valimisest ning seda mitte lähtudes ärilisest perspektiivist, vaid äririskidest. Seega on algne kliendisuhte loomine edasiste tööprotsesside ning kontrollimisele suunatava ressursi kulu seisukohast määrava tähtsusega.

Üks suurimaid väljakutseid pankadele on vähendada automatiseeritud seirevahendite kasutamisega valepositiivseid (ingl false-positive) tabamusi, mille kahtluste manuaalne kontrollimine on vajalik, kuid ajamahukas tegevus. Selleks, et seireprotsess oleks efektiivne, on eelkõige vaja valdkonda tundvat kogemustega meeskonda ning kõiki ettevõtte äriprotsesse ja -andmeid analüüsivat tehnilist lahendust.

Samuti on koostatud ja tehtud erasektorile kättesaadavaks arvukad juhendmaterjalid selle kohta, kuidas ära tunda rahapesijat, millised on kahtlased tehingud jne. Samas on see teave seetõttu avalikult kättesaadav ka kurikaeladele, mis muudab taoliste kontroll-lehtede täitmise üksnes vormiliseks, aga mitte sisuliseks nõude täitmiseks. Sarnaselt üldise majanduskeskkonnaga muutuvad ajas ka rahapesu protsessid, osapooled ja keerukus – kahjuks mitte finants- ja õiguskaitse asutuste tööd lihtsustavas suunas.

Mitmetel finantssektori ettevõtete juhtidel on olnud abi sellest, kui EY on andnud nõu keerukamate tööprotsesside efektiivse väljatöötamise ja elluviimise kohta, viinud läbi koolitusi organisatsiooni töötajatele pettusekahtlusega tehingute tuvastamise teemal või aidanud tuvastada puudujääke olemasolevas kontrollikeskkonnas. Ka päevakajaliste teemade, näiteks Panama paberite või mitteresidentidest klientidega ärisuhete loomise ja hoidmise valdkonnas on sageli õigete juhtimisotsuste tegemisel toeks sõltumatu audiitori arvamus.

Muudatused on tulekul

Euroopa Liidu IV rahapesu tõkestamise direktiiv (2015/849) peab olema rakendatud kõikides liikmesriikides 2017. aasta suveks. Mitmed nõuded on Eestis juba rakendatud. Olulisemad täiendused liikmesriikide senistele regulatiivsetele rahapesu tõkestamise nõuetele on järgmised:

Tegelike kasusaajate registri loomine. Riik peab pidama juriidiliste isikute puhul tegelike kasusaajate registrit ning juhtorganid peavad teadma, kes on ettevõtte tegelikud kasusaajad. Kehtiva seadusandluse alusel on tegelik kasusaaja füüsiline isik, kellel on mõju tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing tehakse. Osaliselt on tegelike kasusaajate tuvastamine Eestis lahendatav olemasolevate registritega. Igal juhul peab olema tuvastatav, kes on igas tehingus osalevate poolte tegelik kasusaaja sõltumata äriühingu struktuurist, asukohast või tegutsemispiirkonnast.