Äriseosed luubi all: e-äriregistri uus vaade

Äriseadustiku muutmise eelnõusse on sisse kirjutatud senisest enam paindlikkust seoses ühingute asutamise, juhtimise ja registritoimingutega, samas saab juhatus juurde ka kohustus, selgitab plaanitavaid muutusi Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Uljana Feldman.

Kui arvad, et ettevõtte kustutamine on formaalsus, siis tegelikult tähendab see kohest ligipääsu kaotust ettevõtte rahale ja pangateenustele, mille taastamine on aeganõudev, tõdeb Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Üle poole Eesti ettevõtetest tegutseb ilma töötajateta, paljudes neis puudub ka aktiivne äritegevus. See tingib ühe väga levinud eksiarvamuse: kui ettevõttes midagi ei toimunud, siis pole ka midagi vaja esitada. Nii lihtne see siiski pole.

Raamatupidamisseadus muutus, aga paljud pole seda veel märganud või täpsemalt, pole märganud, mida see klientide jaoks tähendab. Ühe sõna vahetus võib muuta ettevõtte kategooriat, tuua kaasa auditikohustuse ja tähendada, et viimane aastaaruanne ei vasta tegelikkusele. Vandeaudiitor-raamatupidaja Liina Tamm selgitab.

Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.