Hoiu-laenuühistu ERIAL pankrotimenetluses on praegu oluline otsustuskoht: kas hoiustajad panevad omavahel kokku 300 000 eurot, et menetlus jätkuks, või võtab kulud enda kanda maksejõuetuse teenistus. Vastasel juhul jääb pankrot katki.

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • miks nõuab pankrotihaldur Tarmo Peterson ERIALi menetluse jätkamiseks just 300 000 euro suurust deposiiti;
  • kuidas kommenteerib Urmas Paet hoiustajate võimalusi raha kokku saada ja mida ootab ta nüüd riigilt. (2 punkti)
Hoiu-laenuühistusse ERIAL 100 000 eurot pannud tipp-poliitik Urmas Paet nõudis 2025. aasta kevadel ühistu pankrotti ning vedas hiljem kahel korral eest, et hoiustajad paneksid menetluse jätkamiseks kokku ligi 25 000 eurot. Nüüd on vaja juba tuntavalt suuremat summat. Paeda sõnul on 300 000 eurot tohutult suur summa, mida niigi suurelt kannatanud hoiustajad peaksid kuu ajaga kokku kraapima

Seotud lood

Uudised
  • 10.07.26, 08:00
Skandaalse pankrotiasja läbimurre: osa võlausaldajaid saab oma raha tagasi
Skandaalse kinnisvaraarenduse Teletorni Kodud esimese järgu võlausaldajad saavad osa oma rahast tagasi, kuna pankrotihalduril õnnestus müüa ettevõttele kuuluvad korterid.
Uudised
  • 07.09.26, 07:30
Skandaalse ERIALi kinnisvarast tühjaks teinud ettevõtet ähvardab pankrot
Pankrotistunud hoiu-laenuühistu ERIAL pankrotihaldur taotles ühistu varasema tütarfirma Erial Kinnisvara pankrotti, millele kuulus varem ühistu kinnisvaraportfell.
Uudised
  • 17.03.26, 08:00
Pankrotis HLÜ nõuab oma audiitorilt 2 miljonit
Peagi neli aastat pankrotis olnud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu läks oma audiitori vastu ja nõuab temalt 2 miljonit eurot. 1 miljonit tahab ühistu saada ka nõukogu liikmetelt.
Uudised
  • 13.02.23, 07:20
Pettuste kuldaeg: need märgid viitavad kahtlasele investeeringule
Ajastul, kus investoritele tekib üha uusi ja tulusaid võimalusi raha paigutamiseks ning paljud neist ei allu finantsinspektsiooni ega muu regulaatori järelevalvele, tuleks pettuste ennetamiseks jälgida konkreetseid punaseid lippe.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.09.26, 15:07
Kui palju palgaläbipaistvus ja andmepõhine aruandlus muudavad raamatupidaja tööd?
Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele