Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.
„Raamatupidaja töö ei kao, vaid muutub,” nendib raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts. „Kui varem oli deklaratsiooni esitamine üks konkreetne protseduur, siis edaspidi muutub eriti oluliseks see, millised algandmed on raamatupidamisprogrammis õigesti kirjeldatud ja millised neist liiguvad automaatselt edasi. Ja lõpuks määrab raamatupidaja, kas need andmed saata või mitte.“
  • „Raamatupidaja töö ei kao, vaid muutub,” nendib raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts. „Kui varem oli deklaratsiooni esitamine üks konkreetne protseduur, siis edaspidi muutub eriti oluliseks see, millised algandmed on raamatupidamisprogrammis õigesti kirjeldatud ja millised neist liiguvad automaatselt edasi. Ja lõpuks määrab raamatupidaja, kas need andmed saata või mitte.“
  • Foto: Andres Laanem

Palgalõhe ei tähenda, et kõik peavad teenima ühepalju

Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv 2023/970 ei ütle, et sama ettevõtte kõik töötajad peavad saama ühesugust palka. Fookuses on põhimõte, et võrdse või võrdväärse töö eest peab tasu kujunema objektiivsete ja sooneutraalsete kriteeriumide alusel. Direktiiv nimetab seejuures muu hulgas oskusi, jõupingutusi, vastutust ja töötingimusi.
Lepvaltsi hinnangul on kõige huvitavam osa objektiivsete kriteeriumide määratlemine praktikas. „Inimesed ei ole ühesuguste oskuste ja kogemustega ning ka töö tulemus võib olla erinev. Seetõttu ei saa võrrelda ainult palganumbreid, vaid tuleb võrrelda seda, mille eest inimene palka saab. Tööandja ei taha ju maksta potentsiaali eest, mida töötaja ei kasuta – ta peab oma võimekust ja andekust tööandja huvides kasutama, et tööandjal oleks huvi selle eest maksta.”
Samuti ei ole lihtne vastutuse mõõtmine. Juhtival kohal töötaja suurem palk ei tulene üksnes ametinimetusest, vaid vastutusest, mida tema positsioon endaga kaasa toob. „Juhatuse liikme vastutus on enamasti selline, mida tavatöötaja ei hoomagi,“ märgib Lepvalts. „Direktiivi rakendumine tähendabki tööandja jaoks eelkõige vajadust osata oma palgasüsteemi põhjendada.”

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele