auditeerimine

Eestis suureneb ettevõtete arv, kes tänavu kasvanud käibe ja bilansimahu tõttu peavad tellima oma 2021. aasta majandusaasta aruandele kas auditi või ülevaatuse. Seevastu audiitorettevõtete arv on mullusega võrreldes vähenenud. Kuidas toime tulla olukorras, kus teenusepakkujaid jääb vähemaks, tellijaid tuleb juurde ja audiitorettevõtete kvaliteedikontrollist selguvad murettekitavad tulemused?

Siseaudiitorite ühingu rahvusvahelise aastakonverentsi 2021 esimesel päeval sukelduti südikalt tulevikku. Ekspertide ja praktikute juhtimisel rullusid lahti Eesti tulevikustsenaariumid aastani 2035. Konverentsipäeva kolmas sessioon kandis president Lennart Merilt laenatud kuulsa tsitaadiga peakirja: „Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.“

Audiitorteenuseid peavad riigihankena tellima kõik avaliku sektori üksused, sh kohalikud omavalitsused, riigiasutused, riigi asutatud sihtasutused ja riigi osalusega äriühingud. Audiitorlus on detailideni reguleeritud valdkond, kus vaid heast riigihangete seaduse tundmisest võib jääda väheks. Audiitorkogu on koostöös Rahandusministeeriumiga kokku pannud põhjaliku juhendi, millest oleme siinkohal esile tõstnud mõned punktid.

On rida võimalusi, mis aitaksid ettevõtte tegevuse jätkuvusega seotud huvigruppide kindlustunnet suurendada, leiab PwC Eesti partner, auditiosakonna juht ning juhtivaudiitor Lauri Past.

Audiitorettevõtjate edetabeli baasil järelduste tegemisel on tähtis mõista konteksti ja büroode toimimismudeleid. Näiteks on audiitorteenuste osatähtsus firmade kogutuludes väga erinev, kirjutab KPMG Baltics auditi juht Indrek Alliksaar.

Rikkumiste tõttu tegevusloast ilma jäänud vandeaudiitor Raul Randväli andis viimasel tööpäeval vajaliku allkirja perekond Seppikute rahapesujuttudesse segatud kalaäride majandusaasta aruannetele.