auditeerimine

Majandusaasta aruande audiitori määramisest ja eemaldamisest e-äriregistri aruandluskeskkonnas kirjutavad BDO Eesti asjatundjad Sulev Luiga ja Mariliis Rahkema.

Ligi 30 aastat vandeaudiitori ametit pidanud Grant Thornton Balticu auditipartner Aivar Kangust nendib, et ega väikefirmale auditist suurt kasu olekski, kuid kindlasti võiks väikeettevõtete juhid julgemalt audiitoritelt ja ärinõustajatelt nõu küsida – ise ju kõike ei tea, ja ei peagi teadma.

Majandusaasta aruanne võib olla suurepärane visiitkaart ja senisest edukama äri pandiks, kuigi Eesti ettevõtjad ei ole nende esitamisel ülemäära aktiivsed. Eelmine aasta oli erandlik: aruandeid võis esitada arvestatavalt hiljem ja neid saabuski õigeaegselt rohkem.

Aastaaruande esitamine ja auditeerimine paistavad ebamugava kohustusena, kuid aina rohkem näevad ettevõtjad selles võimalust suurendada oma usaldusväärsust ning tõestada, et tegutsevad kooskõlas turunduskampaaniates lubatud väärtustega.

Eestis reguleerib audiitortegevust audiitortegevuse seadus (AudS). Tingimused, millal on ettevõttel kohustus audit või ülevaatus läbi viia, tulenevad samuti audiitortegevuse seadusest. Küll aga tekib küsimus, mis juhtub siis, kui audiitor teeb vea? Milline on audiitori vastutus juhul, kui audiitor aruannetes ebakõlasid ei märka või neid tahtlikult varjab ja kui palju on kahjukannatajal loota abile kindlustusandjalt, selgitavad Grant Thornton Balticu spetsialistid Mart Nõmper ning Lee Laanemäe.

Kaugtöö on tulnud ja jäänud ning elab tänu koroonaviirusele üle uuestisündi. Audiitorid, raamatupidajad ja teised valgekraed on viimasel ajal peaasjalikult kodukontorites töötanud ja kuigi alguses oli kõik harjumatu ja imelik, siis elu on näidanud, et inimesed on väga kohanemisvõimelised ning saavad päris hästi hakkama. Igatahes on oodata, et järjest rohkem auditeid ja raamatupidamisarvestust tehakse ilma füüsiliselt kokku saamata, kirjutab Grant Thornton Balticu partner, audiitorteenuste valdkonna juht ja vandeaudiitor Mart Nõmper.