Vara õiglase väärtuse hindamine on paras peavalu

Vara õiglase väärtuse hindamisel saab raamatupidaja kasutada erinevaid meetodeid, kuid millist meetodit siis valida - see valik pole alati lihtne ega must-valge. Arvestama peab paljude teguritega – turukeskkonna muutused, vara iseloom ning ettevõtte enda spetsiifilised olud.

Erinevad hindamismeetodid annavad sageli erinevaid tulemusi. Kulubaasil hindamine võib anda turuväärtusest oluliselt erineva tulemuse, eriti kinnisvarade puhul. Turulähenemise kasutamine eeldab aga piisava arvu võrreldavate tehingute olemasolu.

Samu arvestuspõhimõtteid peab ettevõte järgima aastast aastasse ning see nõue on saanud järjest olulisemaks. Järjepidevuse põhimõte tagab, et finantsnäitajaid saab objektiivselt võrrelda läbi aastate.

Praktilises töös tähendab see, et raamatupidaja peab dokumenteerima kõik tehtud valikud ja hinnangud. Kui mingil põhjusel on vaja muuta arvestuspõhimõtet, tuleb seda põhjendada ja ka avalikustada.

Raamatupidamisega seotud hinnangutes peab juhtkond võtma arvesse kõiki teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada infot aastaaruandes. See tähendab, et raamatupidajal on aina enam ka nõuandev roll.

Ei piisa, et numbrid on õigesti kajatatud – oluline on ka analüüsida majanduskeskkonna mõjusid, prognoosida tulevikutrende ja hinnata riske. Eriti tähtis on see reservide moodustamisel ja võimalike kahjude hindamisel.

Üha enam ettevõtteid kasutab andmete kogumiseks ja töötlemiseks automatiseeritud lahendusi, mis tähendab samaaegselt nii võimalusi kui ka väljakutseid. Ühelt poolt on andmed täpsemad ja kiirelt kättesaadavad, teisalt nõuab see raamatupidajalt uusi oskusi ja süsteemide mõistmist.

Automatiseerimine ei vähenda raamatupidaja rolli olulisust – pigem vastupidi. Järjest enam nõutakse raamatupidajalt analüütilisi oskusi ja võimet näha toimuvat suuremas pildis.

Vigade eest vastutab ettevõtja oma rahaga – see reaalsus rõhutab raamatupidaja kvaliteetse töö olulisust. Aastaaruannete vead võivad ettevõttele kaasa tuua nii otseseid rahalisi kahjusid kui ka pankroti.

Seetõttu on vajalik pidev enesetäiendamine ja teadmiste ajakohastamine.

Nõuded aastaaruannes kajastatava info osas muutuvad pidevalt, sest elu muutub aina tempokamalt - ESG-aruandluse nõuded, tehnoloogia areng ja regulatsioonide muutused nõuavad raamatupidajatelt pidevat vormisolekut.

Aastaaruanne pole formaalne ja tüütu kohustus, vaid ettevõtte peegelpilt, mis mõjutab investoreid, krediidiandjaid ja äripartnereid. Kvaliteetne aastaaruanne on märk ettevõtte usaldusväärsusest.