Mai lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 1,6 protsendini SKP-st ehk 467 miljoni euroni. Eelmise aasta mai lõpuga võrreldes on eelarve defitsiit SKP-st 1,3 protsenti ehk 325 miljonit eurot väiksem.
Vähenemine tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest ning eelmise aastaga võrreldes väiksematest lisaeelarve kuludest. Riigieelarve positsiooni parandas ka riigipoolsete maksete peatamine teise pensionisambasse. Suurenenud on ka kaupade ja teenuste müügitulud, tulud varade müügist ning riigi omanikutulud. Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv ulatus aprilli lõpuks 6 protsendini ehk 190 miljoni euroni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Reaalajas aruandlus liigub üha kindlamalt uue normaalsuse suunas, kus ettevõtted saavad oma andmeid esitada riigile kiiresti, täpselt ja struktureeritult. Mida see endaga kaasa toob ning milleks firmad ja organisatsioonid peavad valmis olema, selgitab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juhataja Enno Lepvalts.