Esimese viie kuu eelarvepuudujääk paranes 1,6 protsendini SKPst
Mai lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 1,6 protsendini SKP-st ehk 467 miljoni euroni. Eelmise aasta mai lõpuga võrreldes on eelarve defitsiit SKP-st 1,3 protsenti ehk 325 miljonit eurot väiksem.
Vähenemine tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest ning eelmise aastaga võrreldes väiksematest lisaeelarve kuludest. Riigieelarve positsiooni parandas ka riigipoolsete maksete peatamine teise pensionisambasse. Suurenenud on ka kaupade ja teenuste müügitulud, tulud varade müügist ning riigi omanikutulud. Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv ulatus aprilli lõpuks 6 protsendini ehk 190 miljoni euroni.
Eesti ettevõtlusmaastik on viimastel aastatel aina pingelisem: maksutõusud, inflatsioon ja õiguskeskkonna karmistumine nõuavad ettevõtjatelt üha suuremat valvsust. Raamatupidamisbüroo juht Enno Lepvalts rõhutab, et iga otsus – olgu see tehing või koostöö – peab tuginema teadlikule kontrollile, sest vigade eest maksab ettevõtja oma rahaga. Ja mõnikord ka maine või vabadusega.