Töötukassa eelarve puudujääk on suurenenud töötute arvu suurenemise tõttu
Foto: Liis Treimann
Võrreldes 2020. aasta märtsi lõpu seisuga on eelarve defitsiit SKPst 0,2% ehk 26 miljonit eurot väiksem, mis tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest. Riigieelarve positsiooni parandas ka riigi maksete peatamine teise pensionisambasse. Suurenenud on ka kaupade ja teenuste müügitulud ning tulud varade müügist. Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv ulatus märtsi lõpuks 8,9%ni ehk 159 miljoni euroni.
Eesti ettevõtlusmaastik on viimastel aastatel aina pingelisem: maksutõusud, inflatsioon ja õiguskeskkonna karmistumine nõuavad ettevõtjatelt üha suuremat valvsust. Raamatupidamisbüroo juht Enno Lepvalts rõhutab, et iga otsus – olgu see tehing või koostöö – peab tuginema teadlikule kontrollile, sest vigade eest maksab ettevõtja oma rahaga. Ja mõnikord ka maine või vabadusega.