Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Käibemaksu korrigeerimise võimalust peavad maksumaksjad veel ootama
10. veebruaril 2021 võttis Riigikogu vastu käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse. Seda seadust on kaua oodatud põhjusel, et Eesti on üks vähestest riikidest, kus maksumaksjal ei ole lubatud tasutud käibemaksu riigilt tagasi küsida põhjusel, kui klient jääb võlgu. Samas on Euroopa Kohus seda teemat arutanud korduvalt ja andnud ka oma konkreetse otsuse, et liikmesriik ei tohi seda võimalust absoluutselt keelata.
Käibemaksudirektiivi artikkel 90 lg 1 sätestab, et tühistamise, taganemise, ülesütlemise või osalise või täieliku mittetasumise korral või juhul, kui hinda alandatakse pärast tarne toimumist, vähendatakse maksustatavat väärtust sellele vastavalt ning liikmesriikide poolt kindlaksmääratud tingimustel. Sama artikli lõige 2 kohaselt võivad liikmesriigid täieliku või osalise mittetasumise korral teha lõikes 1 toodud reeglist siiski erandi. Eesti on seda erandit kasutanud. Nii sätestab käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 7, et ... kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta. Sätet ei kohaldata, kui kreeditarve on esitatud kauba või teenuse eest osalise või täieliku tasumata jätmise tõttu.
Seotud lood
2026. aasta on alanud majanduses heitlikult ning maksureeglid nõuavad ettevõtjatelt varasemast rohkem tähelepanu. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts selgitab, millised muudatused mõjutavad enim auto kasutamist, laenusuhteid ja dividendide maksustamist ning kus peituvad suurimad riskikohad.
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele