Autor: Tõnis Elling, Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja • 25. veebruar 2021

Ainult tellijatele

10. veebruaril 2021 võttis Riigikogu vastu käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse. Seda seadust on kaua oodatud põhjusel, et Eesti on üks vähestest riikidest, kus maksumaksjal ei ole lubatud tasutud käibemaksu riigilt tagasi küsida põhjusel, kui klient jääb võlgu. Samas on Euroopa Kohus seda teemat arutanud korduvalt ja andnud ka oma konkreetse otsuse, et liikmesriik ei tohi seda võimalust absoluutselt keelata.

Käibemaksudirektiivi artikkel 90 lg 1 sätestab, et tühistamise, taganemise, ülesütlemise või osalise või täieliku mittetasumise korral või juhul, kui hinda alandatakse pärast tarne toimumist, vähendatakse maksustatavat väärtust sellele vastavalt ning liikmesriikide poolt kindlaksmääratud tingimustel. Sama artikli lõige 2 kohaselt võivad liikmesriigid täieliku või osalise mittetasumise korral teha lõikes 1 toodud reeglist siiski erandi. Eesti on seda erandit kasutanud. Nii sätestab käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 7, et ... kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta. Sätet ei kohaldata, kui kreeditarve on esitatud kauba või teenuse eest osalise või täieliku tasumata jätmise tõttu.