Vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 19 lg 1 on Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 40 000 eurot kalendriaastas. Käibemaksudirektiiv käsitleb registreerimise piirmäära kui väikeettevõtjatele kohaldatavat soodusrežiimi. See peaks võimaldama väikeses mahus ettevõtlusega tegelevatel isikutel vältida suuremaid administreerimise kulusid, mis kaasnevad käibemaksu arvestamise ja deklareerimisega.
Juuli kuus tegi Euroopa Kohus otsuse1, milles analüüsis väikeettevõtjate erikorda olukorras, kus füüsiline isik tegutses mitmel alal ettevõtlusega ja lisaks andis ta ka endale kuuluva maatüki tasu eest rendile enda omandisse kuuluvale firmale. Küsimus oli selles, kas renditeenusest saadud tasud tuleb samuti arvutada ettevõtluse käigus osutatavate teenuste hinna sisse või on renditeenus kõrvalteenus, mis registreerimise piirmäära ei mõjuta.
Seotud lood
Surmast, pärimisest ja ettevõtluse üleandmisest eriti ei kirjutata. Tegemist on väga isikliku teemaga, millest inimese eluajal pelgavad paljud kõnelda. Kuid elu on juba kord selliselt seatud ja ettevõtjana tegutsedes peame me etteruttavalt ka sellele mõtlema. Eriti just sellisel juhul, kui oleme registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.
Üheks füüsilise isiku ettevõtlusega tegelemise võimaluseks on hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE). Eesti taasiseseisvumisel kasutati seda võimalusr rohkesti. Tänaseks päevaks on füüsilisest isikust ettevõtjate arvukus vähenenud, kuid ettevõtlusvorm on siiski populaarne paljudes tegevusvaldkondades. Põhjuseid hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks on mitmeid, näiteks soov olla iseenda peremees või siis sunnitud ettevõtlus.
Sisendkäibemaksu korrigeerimisest tuleb rääkida põhivara sisendkäibemaksu arvestusega seoses. Põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimise mõte on selles, et kui kaup ostetakse maksustatava käibe tarbeks ja arvatakse sisendkäibemaks maha, siis pikemaajalise kasutuse korral võib ostetud kauba kasutusotstarve muutuda, kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
Euroopa Liidu Kohus menetles kaasust, mille asjaolude kohaselt soovis maksumaksja esitatud arveid prandada ja alusetult makstud käibemaksu riigilt tagasi saada pärast seda, kui selle sündmuse alusel oli varasemelt tehtud makuotsus, mis oli jõustunud1.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.