Pärast II pensionisamba vabatahtlikuks muutmist hoiaks ja kasvataks seal raha edasi 51% tänastest kogujatest, selgus Luminori pensioniuuringust. Kogutud pensioniraha võtaksid suurema tõenäosusega välja madalama sissetuleku ja väiksema finantskindlustundega eestimaalased.
Luminori Baltikumi pensioniüksuse juhi Rasmus Pikkani sõnul näitavad tulemused, et pensionireform paneb vanaduspõlves rahaliselt tundlikumasse positsiooni eelkõige inimesed, kellel on niigi madalam finantsiline kindlustunne. „Kui inimesel on täna valida, kas lahendada mõni hetkel teravana tunduv finantsprobleem või koguda raha pensionipõlveks, siis võib eeldada, et paljud teevad otsuse esimese variandi kasuks. Tulevikku silmas pidades pole aga see paraku parim otsus. Seega peaks seaduslooja juba ennetavalt mõtlema, kuidas riik saab toetada nende inimeste toimetulekut tulevikus, kellele täna tehakse võimalikuks pensioniks kogutud vahendite kohene ärakulutamine,“ kommenteeris Pikkani.
Seotud lood
Äripäeva sõsarleht Delovõe Vedomosti arvutas välja, kui suure pensioniga võivad tulevikus arvestada need, kes alustavad oma tööelu alles praegu, ja mis muutub, kui nad peaksid äkki lõpetama maksed teise pensionisambasse. Tulemus on üllatav.
Ligi 64% inimestest soovib raha koguda II pensionisambasse ka pärast selle vabatahtlikuks muutumist, selgus Luminori Eesti pensioniuuringust. Vähem kui kolmandik ehk 32% kavatseb kogumise lõpetada. Ülejäänud vastajad ei ole II sambaga liitunud.
Valitsuse plaan muuta pensionisüsteemi võib kaasa tuua lühikese spurdi Eesti majanduskasvus juhul, kui teisest sambast lahkujaid on palju. Ajutisele kiirendusele järgneks majanduskasvu aeglustumine või lausa majanduslangus, mille tõttu kannataks Eesti inimeste elujärg.
Seekordses saates tuleb juttu sellest, miks on teises pensionisambas poole võrra vähem raha kui seal võiks olla ja kas tehtud kahju saab tasa teha.
Raamatupidamiseta ei saa tegutseda ükski ettevõte ega mittetulundusühing ning kuna paljudel ettevõtjatel puuduvad vastavad teadmised, on enamasti mõistlik see teenusena sisse osta. Mida peaks raamatupidamisteenuse tellimisel silmas pidama ning milliseid vigu kiputakse sel teemal tegema, räägib enam kui 25-aastase kogemusega raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.