Kinnisvara maksustamiselt saab säästa tuhandeid

Tööelu muutub tänapäeval pidevalt, mitmekesistuvad teenused ja projektipõhine koostöö. Kõik see tähendab, et majandusüksused ostavad üha rohkem vajalikke teenuseid kas eraisikutelt või äriüksustelt, selle asemel, et palgata põhikohaga töötajaid. Selle trendiga kaasneb mitmesuguseid teenuseid pakkuvate majandusüksuste teke ja kasv.

Kinnisvara arenduse puhul võib kindel olla, et aeg-ajalt tuleb ette olukordi, millega pole plaanides arvestanud.

Veidi üle aasta tagasi ostis käibemaksukohustuslane ettevõte eraisikult kinnistu (garaažiboks). Nüüd soovib selle maha müüa. Kas müügiarvele tuleb lisada 20% KM?

Töötaja motivatsioonipaketi tähtsaim osa on kahtlemata töö eest saadav tasu. Samas ei ole see tingimata ainus hüve, mida töötajale pakkuda – Eesti maksusüsteemis on tööandjal võimalik töötajale ette näha veel mitmeid muid maksusoodustusi, mille abil töötajate heaolu suurendada, lisaks on need maksustamise mõttes sageli palgast soodsamad.

Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.