- ST
5 raamatupidamisküsimust, mida väikeettevõtjad kõige sagedamini küsivad
Raamatupidamine ei pea olema keeruline, kuid ettevõtlusega kaasneb paratamatult küsimusi, millele vastuse leidmine ei pruugi alati olla lihtne. Raamatupidamisettevõtte K&R Äriteenused kogus kokku viis levinumat küsimust, millega ettevõtjad raamatupidaja poole pöörduvad.
1. Kas ma võin ettevõtte kontolt maksta isiklikke kulutusi?
See on üks sagedasemaid küsimusi, eriti alustavate ettevõtjate seas. Kuigi ettevõtte omanikule võib tunduda, et ettevõtte pangakontol olev raha on tema enda raha, ei ole see juriidiliselt nii. Osaühing on eraldiseisev juriidiline isik ning ettevõtte ja omaniku raha tuleb hoida lahus.
Ettevõtte kontolt võib tasuda ettevõtlusega seotud kulusid. Kui ettevõtte raha kasutatakse isiklikeks ostudeks, peab sellisel tehingul olema korrektne alus ja raamatupidamislik käsitlus. Näiteks kui ettevõtte pangakaardiga ostetakse perele toidukaupu või tasutakse isiklik puhkusereis, ei muutu need kulud automaatselt ettevõtluskuludeks. Sõltuvalt tehingu sisust võib tegemist olla erisoodustuse, ettevõtlusega mitteseotud väljamakse või mõne muu maksustatava tehinguga. Ekslikult tehtud makse puhul tuleks raha ettevõttele tagastada ja tehing korrektselt dokumenteerida.
Raamatupidaja soovitus: hoidke isiklikud ja ettevõtte kulud lahus. See muudab raamatupidamise läbipaistvamaks ning aitab vältida ootamatuid maksukohustusi.
2. Milliseid kulusid võib ettevõtte kuludesse kanda?
Ettevõtjad küsivad sageli, kas ettevõtte kuludesse võib kanda telefoni, arvuti, kodukontori, auto, tööriided või isegi kohvikus käimise. Üldine põhimõte on lihtne: kulu peab olema seotud ettevõtlusega ning selle seos peab olema vajaduse korral tõendatav.
Näiteks:
- Arvuti ja telefon: kui neid kasutatakse töö tegemiseks, võib tegemist olla põhjendatud ettevõtluskuluga.
- Kodukontor: teatud tingimustel saab ettevõtlusega seotud kodukontori kulusid hüvitada või ettevõtte kuludesse kanda.
- Sõiduauto: maksustamine sõltub sellest, kas autot kasutatakse ainult ettevõtluseks või ka erasõitudeks.
- Koolitused: ettevõtte tegevusega seotud erialased koolitused on üldjuhul ettevõtlusega seotud kulud.
- Tööriided: maksukäsitlus sõltub riiete olemusest ja kasutusotstarbest. Tavalised igapäevariided ei muutu ettevõtluskuluks üksnes seetõttu, et neid kantakse tööl.
Oluline on mõista, et arve olemasolu ei tähenda automaatselt õigust käsitleda ostu maksuvaba ettevõtluskuluna või arvata maha sisendkäibemaksu.
Raamatupidaja soovitus: kui te pole kindel, kas mõni ost on ettevõtlusega seotud, küsige enne ostu tegemist raamatupidajalt nõu. Nii saab vältida hilisemaid parandusi ja täiendavaid makse.
3. Kas ettevõtte omanik peab endale palka maksma?
Paljud väikeettevõtjad tegutsevad oma osaühingus üksi ning küsivad, kas nad peavad endale igakuiselt palka maksma.
Osaühingu omanikuks või juhatuse liikmeks olemine ei tähenda automaatselt kohustust maksta endale iga kuu töötasu või juhatuse liikme tasu. Oluline on aga eristada omaniku rolli, juhatuse liikme ülesandeid ja ettevõttes tehtavat igapäevast tööd. Kui omanik osutab ettevõtte kaudu aktiivselt teenuseid, teeb igapäevast tööd ja teenib ettevõttele tulu, tuleb hinnata, kas ja millises ulatuses on põhjendatud töötasu või juhatuse liikme tasu maksmine.
Samuti küsitakse sageli, kas palga asemel võib võtta ainult dividende. Dividendid on omaniku tulu ettevõtte kasumi jaotamisest, kuid need ei tohiks asendada tasu aktiivse töö eest. Maksuhaldur võib tehingute tegelikust sisust lähtudes hinnata, kas väljamakse vastab oma olemuselt dividendile või töötasule.
Raamatupidaja soovitus: palga, juhatuse liikme tasu ja dividendide planeerimisel tasub arvestada nii maksukoormuse, ettevõtte rahavoogude kui ka sotsiaalsete garantiidega. Kõige väiksem maksukulu ei pruugi alati tähendada ettevõtja jaoks parimat lahendust.
Hetkel kuum
4. Kas ettevõte peab raamatupidamist tegema ka siis, kui tegevust ei toimu?
Jah, ka tegevuseta osaühingul on raamatupidamis- ja aruandluskohustused.
Sageli arvatakse, et kui ettevõttel puudub müügitulu, töötajad ja igapäevased tehingud, siis ei ole vaja ka raamatupidamisega tegeleda. Tegelikult tuleb raamatupidamiskohustuslasel pidada arvestust oma majandustehingute üle ning esitada majandusaasta aruanne ka siis, kui majandustegevust ei ole toimunud.
Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, tuleb üldjuhul esitada ka käibedeklaratsioonid, sealhulgas perioodidel, mil deklareeritavaid tehinguid ei ole. TSD esitamise kohustus sõltub seevastu maksustatavatest väljamaksetest ja muudest deklaratsiooni esitamise aluseks olevatest asjaoludest.
Majandusaasta aruande esitamata jätmine võib kaasa tuua sunniraha ning pikemaajalise rikkumise korral ka ettevõtte registrist kustutamise.
Raamatupidaja soovitus: isegi kui ettevõte on ajutiselt tegevuse peatanud, tasub kord aastas raamatupidajaga üle vaadata ettevõtte kohustused ja veenduda, et vajalikud aruanded on esitatud.
5. Millal peab ettevõte registreerima end käibemaksukohustuslaseks?
Käibemaksukohustuslaseks registreerimine on teema, mis tekitab küsimusi nii alustavates kui ka juba tegutsevates ettevõtetes.
Eestis tekib üldjuhul kohustus registreerida end käibemaksukohustuslaseks, kui kalendriaasta algusest arvestatav vastav Eesti käive ületab 40 000 eurot. Oluline on teada, et piirmäära arvestamisel ei lähtuta lihtsalt kõikidest ettevõtte pangakontole laekunud summadest. Arvesse lähevad käibemaksuseaduses sätestatud tingimustele vastavad tehingud.
Käibemaksukohustuslaseks on võimalik registreerida ka vabatahtlikult, kui selleks on olemas põhjendatud alus. Erilist tähelepanu vajavad ettevõtted, kes ostavad teenuseid välismaalt või müüvad kaupu ja teenuseid teiste riikide klientidele. Näiteks Meta või Google'i reklaamiteenuste ostmine välisriigi ettevõttelt võib kaasa tuua piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse ka juhul, kui ettevõtte müügikäive jääb alla 40 000 euro. Samuti võivad Euroopa Liidu tarbijatele suunatud e-kaubanduses rakenduda OSS-erikorra reeglid.
Raamatupidaja soovitus: ärge oodake käibemaksukohustuse tekkimise kontrollimisega hetkeni, mil käive on juba 40 000 euro lähedal. Eriti oluline on maksukohustused varakult üle vaadata siis, kui ettevõte tegutseb rahvusvaheliselt.
Hea raamatupidaja aitab küsimusi ennetada, mitte ainult neile vastata
Raamatupidamine ei ole pelgalt kohustus, mida ettevõtja peab täitma. Hästi korraldatud raamatupidamine annab ettevõtte juhile ülevaate ettevõtte tegelikust finantsseisust, aitab planeerida rahavoogusid ning teha teadlikumaid äriotsuseid. Nii võib üks õigel ajal esitatud küsimus hoida ära märkimisväärse maksukulu või hilisema probleemi. Seetõttu on oluline, et ettevõtjal oleks raamatupidaja, kelle poole saab pöörduda ka siis, kui küsimus tundub esmapilgul väike või lihtne.
K&R Äriteenused OÜ jaoks tähendab hea raamatupidamisteenus enamat kui korrektseid deklaratsioone ja õigeaegselt esitatud aruandeid. Meie eesmärk on olla ettevõtjale usaldusväärne partner, kes aitab leida lahendusi, mõista maksukohustusi ning keskenduda oma ettevõtte arendamisele.
Vaata lähemalt K&R Äriteenused OÜ kodulehelt!
Seotud lood
- ST
Kolme raamatupidaja kogemuslood
Enimloetud
1
3
Kolme raamatupidaja kogemuslood
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele