Teenustulu kajastamine teenuse valmidusastme põhjal kasumlikes projektides

Kulu-maht-kasum-kontseptsiooni tundmine võimaldab kasutada seoseid toote müügihinna, kulude struktuuri ja ärikasumi vahel kasumi suurendamiseks.

Teravneva konkurentsi tingimustes on majandusüksustel järjest enam vaja kiirelt hinnata majandustehingute otstarbekust, lähtudes nende mõjust kasumile. Sellises olukorras on mõistlik kasutada kulu-maht-kasum-analüüsiks nimetatavat planeerimis- ja analüüsimeetodit, mille sisu on kahetine. Ühelt poolt on see eelarvesüsteemi oluline osa, teisalt aga peamine juhtimisinstrument, mille põhjal langetatakse lühiajalisi juhtimisotsuseid.

Finantseerimisasutused pakuvad ettevõtetele raharingluse elavdamiseks faktooringut. See on majandustegevuse rahastamise viis, mille korral krediitmüügist tekkinud nõuded ostjate vastu, mille laekumistähtaeg ei ole veel saabunud, müüakse kolmandale tehinguosalisele – finantseerimisasutusele ehk faktoorile.

Eelmises artiklis jaotasime lihtaktsiatesse tehtud pikaajalised finantsinvesteeringud kolme rühma olenevalt sellest, kas investeerimisobjekti üle saavutatakse valitsev või oluline mõju või omandatakse passiivne osalus. Sellised aktsiainvesteeringud kajastatakse finantsseisundi aruandes põhivara osas sõltuvalt osaluse mõjust investeerimisobjektile kirjel Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse või kirjel Finantsinvesteeringud.

Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.