Käibemaksukohustus ei kao ka makseraskuste ja pankrotimenetluse käigus

Olukorras, kus majanduslangus on järjest süvenemas, ei saa enam ammu välistada ka kõige hullmaid stsenaariume äriühingute jaoks, kus äriühingud lähevad likvideerimisele või pankrotti. Siinkohal on asjakohane rõhutada, et ettevõtte vara sundmüügil tuleb käibemaksureeglitest samuti kinni pidada, kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.

Foto: Meeli Küttim

Küsimus on pigem selles, et kui toimub vara sundmüük, siis kes peab maksukohustuse täitmise eest vastutama. Reeglina senised juhatuse liikmed enam otsuseid teha ei saa. Pigem on selleks isikuks kohtutäitur võipankrotihaldur. Sellises olukorras on terve rida olulisi aspekte, mida tuleb tähele panna.

Kui tavaolukorras ostab käibemaksukohustuslane maksustatava ettevõtluse tarbeks kaupu ja teenuseid, siis saab ta ostmisel tasutud sisendkäibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata. Igapäevases äritegevuses vastutavad juhatuse liikmed maksude deklareerimise ja õigeaegse tasumise eest. Olukorras, kus kaup on ostetud, sisendkäibemaks on riigilt tagasi küsitud ning kaup seisab laos, võib majanduslangus turu seisma panna ja kliendid kaovad. See tekitab ahelreaktsiooni. Äritegevuse seiskudes väheneb müügikäive või kaob sootuks, mille tagajärjel muutuvad ajutised raskused püsivateks. Tulude vähenedes tuleb kulusid kärpida ja paljud töötajad kaotavad töö. Kui töötajaid ei ole, siis pole ka kedagi, kes maksude deklareerimise eest hoolitseks. Selles olukorras on see äriühingu jaoks üks väiksemaid muresid.

Käibemaksuseaduse (KMS) § 23 alusel on maksuhalduril õigus kustutada maksukohustuslane käibemaksukohustuslaste registrist kui ta pole 6 järjestikuse maksustamisperioodi jooksul käibedeklaratsiooni esitanud. Ehk, siis deklaratsioonide esitamata jätmine, kas kogemata või tahtlikult, võib põhjustada registrist kustutamise. Juhul kui töötajad on lahti lastud, siis võib juhtuda, et juhatuse liikmete energia on muude probleemide lahendamisele suunatud ja deklareerimiskohustus jääbki tahaplaanile. Siinkohal tasub meelde tuletada, et Eesti seaduste kohaselt ei ole meil karistatav maksude maksmata jätmine vaid deklaratsioonide esitamata jätmine. Tõsi küll, paljud loevad maksuintressi ka juba suureks karistuseks, kuid juriidiliselt on intress ja karistus erinevad asjad.

Äripäeva käibemaksukool tutvustab osalejatele käibemaksuseaduse suurimaid ohukohti ja selgitab, kuidas käibemaksuseaduse muudatuste valguses vältida maksuriske. Neljapäevase koolituse käigus vaadatakse koos tuntud maksunõustaja, koolitaja ning käibemaksu raamatu autori Tõnis Ellinguga läbi kõik erinevad käibemaksu käsitlused, seaduse tõlgendusviisid, erijuhud ning kohad, kus ka vilunumad raamatupidajad kipuvad eksima.

Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Juhul kui maksukohustuslane kustutakse käibemaksukohustuslaste registrist, siis tuleb eelnevalt ostetud kaupade sisendkäibemaks riigile tagasi maksta. Kui nüüd juhtub, et pankrotimenetluses või täitemenetluses hakatakse lõpuks firma varasid müüma, siis tuleb täituril või pankrotihalduril hoolitseda ka selle eest, et vara müügil saaks käibemaks tasutud.

Vastavalt KMS § 4 lg 1 p 4 on muuhulgas käive ka kauba sundvõõrandamine. See säte lisati 2010. aastal seadusesse just selle tõttu, et täitemenetluse ja pankrotimenetluse käigus kippusid täiturid ja pankrotihaldurid unustama, et kauba müügil tuleb ka käibemaksu tasuda. Seda enam, et kauba sisendkäibemaks on ostmisel riigilt tagasi küsitud. Kui äriühing on vahepeal käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, siis tuleb täitemenetluse või pankrotimenetluse käigus äriühing uuesti käibemaksukohustuslaseks registreerida.

Jaga lugu:
Seotud lood
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700