Käibemaksukohustus ei kao ka makseraskuste ja pankrotimenetluse käigus

Küsimus on pigem selles, et kui toimub vara sundmüük, siis kes peab maksukohustuse täitmise eest vastutama. Reeglina senised juhatuse liikmed enam otsuseid teha ei saa. Pigem on selleks isikuks kohtutäitur võipankrotihaldur. Sellises olukorras on terve rida olulisi aspekte, mida tuleb tähele panna.

Kui tavaolukorras ostab käibemaksukohustuslane maksustatava ettevõtluse tarbeks kaupu ja teenuseid, siis saab ta ostmisel tasutud sisendkäibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata. Igapäevases äritegevuses vastutavad juhatuse liikmed maksude deklareerimise ja õigeaegse tasumise eest. Olukorras, kus kaup on ostetud, sisendkäibemaks on riigilt tagasi küsitud ning kaup seisab laos, võib majanduslangus turu seisma panna ja kliendid kaovad. See tekitab ahelreaktsiooni. Äritegevuse seiskudes väheneb müügikäive või kaob sootuks, mille tagajärjel muutuvad ajutised raskused püsivateks. Tulude vähenedes tuleb kulusid kärpida ja paljud töötajad kaotavad töö. Kui töötajaid ei ole, siis pole ka kedagi, kes maksude deklareerimise eest hoolitseks. Selles olukorras on see äriühingu jaoks üks väiksemaid muresid.

Käibemaksuseaduse (KMS) § 23 alusel on maksuhalduril õigus kustutada maksukohustuslane käibemaksukohustuslaste registrist kui ta pole 6 järjestikuse maksustamisperioodi jooksul käibedeklaratsiooni esitanud. Ehk, siis deklaratsioonide esitamata jätmine, kas kogemata või tahtlikult, võib põhjustada registrist kustutamise. Juhul kui töötajad on lahti lastud, siis võib juhtuda, et juhatuse liikmete energia on muude probleemide lahendamisele suunatud ja deklareerimiskohustus jääbki tahaplaanile. Siinkohal tasub meelde tuletada, et Eesti seaduste kohaselt ei ole meil karistatav maksude maksmata jätmine vaid deklaratsioonide esitamata jätmine. Tõsi küll, paljud loevad maksuintressi ka juba suureks karistuseks, kuid juriidiliselt on intress ja karistus erinevad asjad.