Viimastel aastatel on sagenenud töövaidlused, kus muu hulgas on tõstatatud töökiusamise teema. Vaidlusi sel teemal on olnud nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtutes. Teemat on arutatud juba ka Riigikohtus, mis andis selles küsimuses hinnangu 6. juuni 2019. aasta otsuses haldusasjas nr 3-17-842.
Tähelepanu väärivad aga kõik viimasel aastal otsuseni jõudnud töövaidlusasjad, sest selguma hakkavad töövaidlusorganite seisukohad, milliseid tõendeid on vaja töökiusamise tõendamiseks ja tuvastamiseks ning millistel juhtudel see sisuliselt võimalik ei ole.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Psühhosotsiaalsete ohutegurite koolitustel ja töörühmade aruteludel on olnud eri arvamusi seda tüüpi riskide hindamise ja toimetuleku taktikate kohta riskide maandamiseks. Müüdid ja tõlgendused tööandja uuest kohustusest on hoogustunud pärast 1. jaanuaril jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatust.
Mis vahe on töökiusul, ahistamisel ja töövägivallal? Mis juhtudel tekib töötajal õigus hüvitisele ja kui suurt hüvitist saab nõuda?
2015. aastal Statistikaameti poolt läbi viidud Eesti tööelu-uuringus nimetati peamiste tööst tingitud vaimsete probleemidena kurnatust, närvilisust, tööd häirivat stressi ja masendust.
Krooniline konflikt kasvab töökiusuks, kui alandav ja vaenulik käitumine (mida tajuvad sellisena nii kiusatu kui ka pealtvaatajad) kordub ning on pikaajaline (st on kestnud mõne kuu) ja kui kannatanul pole võimalik end selle eest kaitsta
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.