31. jaanuar 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui kroonilisest konfliktist saab töökiusamine

Tööpsühholoog ja superviisor, EEK Mainori lektor Taimi Elenurm
Foto: erakogu
Krooniline konflikt kasvab töökiusuks, kui alandav ja vaenulik käitumine (mida tajuvad sellisena nii kiusatu kui ka pealtvaatajad) kordub ning on pikaajaline (st on kestnud mõne kuu) ja kui kannatanul pole võimalik end selle eest kaitsta

Selline käitumine põhjustab emotsionaalset kahju, mis mõjutab töötaja vaimset ja füüsilist tervist ning vähendab ka töövõimet – sellise selgituse annab töökiusamisele Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse agentuur. Töökiusamiseks ei saa pidada korduvat konflikti või lihtsalt mühaklust ega ka seda, kui juht esitab töökorraldused valjuhäälselt või nõudlikult ning kordab neid jõuliselt. Töökiusamine on tõenäoline, kui see on tekitanud vaimse ja emotsionaalse seisundi häireid: kroonilise tööstressi ja tööhirmu, ärevuse, depressiivsuse; kui on kahanenud töövõime ja töötahe ning soov töökaaslastega suhelda.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700