Vabariigi Valitsus arutas 19.09.2019 istungil käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõud ja otsustas saata muudatusettepanekud Riigikogule. Kahjuks saadeti Riigikokku esialgse eelnõu kärbitud variant, kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
Välja jäeti kreeditarevete laiemat kasutusala võimaldav regulatsioon, mis viiks käibemaksuseaduse (KMS) kooskõlla Euroopa Kohtu poolt antud juhistega. Rahandusministeerium valmistas küll vastavad muudatused ette, aga seekord need Vabariigi Valitsuselt rohelist tuld ei saanud. Väidetavalt ei ole küll kreeditarvete muudatused päriselt prügikasti vistatud, aga eks seda näitab aeg.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Käibemaksuseaduse (KMS) § 41 lõike 3 kohaselt on kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme edasimüügi korral käibe maksustatav väärtus kauba müügi- ja ostuhinna vahe, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra.
Käibemaksu objektiks on kauba müük või teenuse osutamine tasu eest. Kusjuures oluline on see, et müüdava kauba või teenuse ja nende eest vastu antava tasu vahel oleks otsene põhjuslik seos. Teiste sõnadega, pooled lepivad kokku kauba müügis või teenuse osutamises ja sellele järgneb tasu. Kui aga tasu makstakse, aga konkreetset vastusooritust ei järgne, siis ei ole tegemist käibega käibemaksudirektiivi tähenduses.
Impordi käibemaksu kohustus tekib riigis, kus kaup tegelikult tarbimisse lubati, kirjutab Ernst & Young Baltic AS-i juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
Ernst ja Young Balticu juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling vastab teabevara nõuandekeskuse kasutajate küsimustele kinnisasja käibemaksuga maksustamise kohta.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.