Arvestusala Edendaja kandidaat nr. 1: Anastassia Haitina, iduettevõtte Veriff raamatupidaja

Juba 30. oktoobril anname koostöös Excellent Business Solutionsiga välja Arvestusala Edendaja 2020 tiitli inimesele, kes on tegutsev arvestusala valdkonnas või seda tugevalt mõjutanud.

Esimene kandidaat on iduettevõttes Veriff raamatupidajana tegutsev Anastassia Haitina, kelle jaoks on iga tööpäev kui esimene. Talle meeldib, et töö noores ettevõttes kannustab end proovile panema, pidevalt õppima ja arenema, sest areng – see viib ju edasi ning pakub naudingut igast uuest omandatud teadmisest ja oskusest.

Iduettevõtte Veriff raamatupidaja Anastassia Haitina  Foto: Meeli Küttim

Jaga lugu:

Narvast pärit Anastassia kohta ütleb palju juba tõik, et pärast venekeelse keskhariduse omandamist suundus ta Tallinna Tehnikaülikooli majandust õppima. Esimesel kursusel õppides otsustas ta, et vene keeles kõrghariduse omandamine ei ole teps mitte see, mida ta soovib. Seega palus ta end teisest õppeaastast üle viia eestikeelsele kursusele.

„See tähendas piltlikult öeldes seda, et mina, kes ma olin terve eelneva elu elanud venekeelses keskkonnas, pidin hakkama põhimõtteliselt sõnastiku abil konspekte tõlkima ja majandusteadmisi eesti keeles omandama. Kuna teadsin, et tulevikku silmas pidades on see ainuõige otsus, siis nii tugeva iseloomuga ma olen, et eesti keeles ma kõrghariduse sain. Ja sellest kõik alguse saigi,” tõdeb ta.

Raamatupidaja elukutse valis mind, mitte mina elukutset

Nagu Anastassia ise ütleb, on raamatupidamine tema jaoks kunst, umbes nagu luuletuse loomine. Ta lisab, et pärast ülikooli lõpetamist sai ta üpris kiiresti aru, et kool ja töö, see on teooria ja praktika – oma tööelu tuleb hakata üles ehitama täiesti nullist.

Arvestusala Edendaja tiitli anname välja raamatupidajate päeva konverentsil. Tule kohale või vaata veebiülekannet, rohkem infot SIIN!

„Tundsin, et mul on diplom peos, aga elukutset ei ole. Töötasin alguses nii assistendi, referendi kui ka müügimehe abina. Põhimõtteliselt proovisin ühte ja teist, püüdes leida enda jaoks sobivat väljundit. Selge oli see, et tööd oli vaja teha ja leida amet, mis tooks leiva lauale. Ühtegi tööd ei ole ma kunagi ära põlanud: olen kahe jalaga maa peal olev inimene ja millal siis veel proovida kui mitte noorena, vahetult pärast ülikooli lõpetamist. Nõnda sai mõned aastad siin ja seal töötatud ning seejärel lapsepuhkusele jäädud. Pärast lapse sündi tööellu naasma hakates helistas mulle ootamatult endine kursusekaaslane, kes kutsus lapsehoolduspuhkuse ajaks mind enda ametikohale raamatupidamise assistendiks. Ning just seal – saades esimesed teadmised maksudest, laoarvestusest, lisaraportitest – tundsin, et raamatupidamine võiks olla minu tulevik, miski, mis võiks mind huvitada. Seega võib öelda, et töö valis mind, mitte mina teda,” muigab Anastassia seda seika meenutades.

Elukutsest süvitsi huvitatuna liikus Anastassia edasi raamatupidamise, maksunõustamise ja palgaarvestusega tegelevasse ettevõttesse IMG Numeri. „Sealne pearaamatupidaja Inga Kalda oli tõepoolest suurepärane nii spetsialisti kui ka inimesena, ta andis mulle võimaluse kasvada ja areneda. Viis aastat koos töötamist andis mulle teadmised ja oskused, mille põhjalt oli julge ja hea edasi minna,” tõdeb Anastassia. Ta lisab, et kui enne IMG Numerisse suundumist ei pidanud ta ennast veel bilansivõimeliseks raamatupidajaks, siis just seal töötatud aastatega hakkas ta tundma, et soovib õppida ja areneda ning saada nii heaks raamatupidajaks kui vähegi võimalik. Eriilmelised kliendid ja uued teadmised – näiteks kokkupuude konsolideerimisega ja töö erinevate audiitorfirmadega – kõik see motiveeris ja pani pingutama.

2007. aastal spetsialiseerus Anastassia konkreetsemalt konsolideerimisele. Ta asus tööle Eesti Energia kontserni raamatupidamisüksusse, kus pearaamatupidaja Janne Mangus õpetas värskelt alustanule konsolideerimist. „Tegemist oli ja on väga väärtusliku oskusega nii tehniliselt kui ka sisuliselt, samuti kujundamise ja rakendamise poolest,” tõdeb Anastassia, lisades, et see oli ka aeg, mil ta hakkas end tundma juba piisavalt enesekindlana, et julgeda edasi mõelda sellele, kuidas oleks töötada iseseisvalt ja võtta rohkem vastutust. Just sel ajal tekkis temas esimest korda julgus, soov ja tahtmine saada ise pearaamatupidajaks.

Iduettevõtte raamatupidaja – justkui Hunt Kriimsilm

Sellesse aega jääb ka seik, kus Anastassia sai esmase kokkupuute iduettevõtetega. „Senise kogemuse põhjal on mulle iduettevõtete puhul silma jäänud see, et sellistes ettevõtetes on süsteemne raamatupidamine üldjuhul alles toores ning on vaja palju ise välja töötada ja katsetada. Kui varem olin mutrike juba välja töötatud süsteemides, kus lihtsalt jätkasin eelmise raamatupidaja tööd, siis nüüd pidin hakkama ühtlasi oma töökeskkonda ise üles ehitama,” selgitab ta, mida on iduettevõttes töötamine talle õpetanud.

„Kui rääkida pearaamatupidaja rollist, siis kindlasti on väga tähtis oskus leida üles süsteemis esinevad riskid ja osata need tuvastada – näiteks maksuriskid, võlaõiguslikud riskid. Iduettevõttes töötades on mul raamatupidajana vahendaja roll. Minu ülesanne on risk tuvastada, sellest rääkida, teavitada ettevõtte juhatust ja esitada ühtlasi oma arusaam sellest, kuidas seda riski maandada tuleks ning millised on võimalused. See, mida juhatuse liikmed selle teadmisega peale hakkavad ja edasi teevad, on juba nende otsustada. Erinevad juhid käituvad riskidega isemoodi ja töö seab mulle omad piirid. Pearaamatupidaja tuvastab, annab info edasi ning juhatus ise teab, mida selle infoga peale hakkab. Kui ettevõttes on rahvusvahelise taustaga ja teisest keskkonnast pärit juhid-töötajad, siis on oluline ühtlasi kõiki kurssi viia sellega, milline on Eesti maksusüsteem ning sellega seonduv,” kirjeldab Anastassia oma rolli pearaamatupidajana iduettevõttes.

Arvestusala Edendaja 2020

Tunnustame koos valdkonna tegusaid inimesi - anna oma hääl SIIN!

Uus ja põnev infotehnoloogia areng raamatupidamises

Vahepeal oli aeg, kui Anastassia tegutses ise ettevõtjana ja pakkus raamatupidamisteenust. Sel ajal sai ta aru, et just IT-valdkond on see, mis talle sügavamat huvi pakub ning selles suunas võiks oma edasisi töiseid samme seada.

„IT-valdkond on ses mõttes huvitav, et kõrvaltvaatajale jääb tihtipeale arusaamatuks, kuhu see raha ikkagi kulub ja mida see arendaja päevast päeva teeb. Pole ju käegakatsutavat tulemust, mida ette näidata. Tegelikult on IT-valdkonnas aja jooksul väga kiiresti ja palju muutunud – on toimunud näiteks maksuameti süsteemi arendamine, tegevust on alustanud ettevõtjaportaal ja hoo sisse saanud statistikaameti aruanne – neid näiteid on küllaga, mida esile tuua.”

Veriffi jõudis Anastassia CV-Online’i tööportaali kaudu kandideerides. „Veriffi juures paelus mind kohe esimese aspektina see, et vaid aastaga on ettevõte teinud läbi tõeliselt plahvatusliku arengu. Kui alguses oli kollektiivis 18 töötajat, siis nüüd on kokku üle 300 töötaja. Siin armastatakse oma tööd ja tehakse seda kirega. Tundsin seda kohe esimesest hetkest, kui tulin töövestlusele ja kohtusin meie finantsjuhi Marko Sauliga. Tema rahulikkus ja konkreetsus, teadmine ja oskus öelda täpselt seda, mida vaja ja kuidas vaja – see süstis minusse teadmist, et see on ettevõte, kus soovin ka ise töötada,” meenutab Anastassia.

Kui alguses ei saanud ta arugi, millise mulje Markole vestluse käigus jätnud oli, siis seda üllatavam oli tema jaoks hilisem kõne ja kutse tulla uuesti vestlusele – sel korral kohtuma Janer Gorohhoviga, kes on üks Veriffi asutajatest.

„Ma tõesti ei teadnud, mida oodata. Kuid see vestlus – see tunne, et minust tõesti huvituti – see andis mulle kindla teadmise, et siin ei tehta tööd vaid raha pärast, vaid tahetakse tõesti üheskoos suuri asju ära teha. Töötajatest hoolimine nii spetsialisti kui ka inimesena, sarnane eluvaade ning ühise eesmärgi nimel pingutamine kumas Janeri olekust läbi juba siis ning ka praegu tõden, et esmamulje oli õige. Siin tehakse tööd eelkõige selle nimel, et maailm oleks parem paik. Tehakse asju, mis inimestele tõesti korda lähevad. Siin armastatakse oma tööd – see on peamine,” on Anastassia sõnul sellises keskkonnas tööd teha lausa rõõm.

Anastassia Haitina soovitused algajale raamatupidajale:

• Maksuamet on raamatupidaja sõber: seadused ja reeglid kaitsevad sind, toetavad ja annavad kindlustunnet. Alusta alati seadusest.

• Küsi ja uuri. Raamatupidaja on uurija kiiresti muutuvas maailmas. Raamatupidaja ei pea teadma kõiki vastuseid, aga ta peab alati küsima ja uurima, mis toimub, kuni kindlustunde tekkimiseni.

• Õpi ja ole kursis. Tehnoloogilised lahendused tulevad ka raamatupidamisse: uued reeglid, terminid, tarkvara ja arvestusprintsiibid, õppimine on töö osa.

• Räägi. Raamatupidamine on valdkond oma loogikaga, millest kõik inimesed ei pruugi aru saada. Raamatupidaja ülesanne on sõnumi edastamine nii riskidest kui ka võimalustest.

• Ausus. Ole aus iseenda vastu, kuula oma sisehäält, tunnista ja paranda oma vigu, ole tänulik abi eest ja hoia oma töö kõrget kvaliteeti.

Kes on Arvestusala Edendaja?

Läbi aasta vahendab raamatupidaja.ee arvestusala valdkonnas tegutsevate ja/või seda tugevalt mõjutavate inimeste töiseid saavutusi ja parimaid praktikaid. Koostöös Excellent Business Solutionsiga valime ajakirja kaanepersoonide seast välja arvestusvaldkonda sel aastal kõige enam mõjutanud professionaali.

Ülevaade tänavustest kandidaatidest on SIIN!