Ettekirjutus ja sunniraha– mida teada ja teha

Kohustuste mittetäitmise ehk korrarikkumise või isegi selle ohu korral võib avalik võim teha ettekirjutuse ning hoiatada sunniraha määramise eest. Praktikas tõusetub üllatavalt tihti aga küsimus, mida teha, kui ettekirjutusega nõus ei ole ja miks pelgalt ettekirjutuse vaidlustamisest ei piisa?

Tavapäraselt sisaldub ettekirjutuses ka sunniraha hoiatus. Nagu nimigi ütleb, on tegemist summaga, mida ettekirjutuse adressaat peab tasuma, kui ta ettekirjutust tähtaegselt ei täida. Sunniraha määra sätestab eriseadus või kui ei sätesta, on sunniraha igakordseks ülemmääraks 9600 eurot. Oluline on aga teada, et sunniraha võib määrata korduvalt, nii kaua, kuni ettekirjutuse adressaat oma kohustuse täidab. Ettekirjutuse hilisem täitmine ei tähenda võimalust nõuda sunniraha uuesti tagasi.

Ettekirjutus on üks haldusakti liike. Seega, kui ettekirjutuse adressaat leiab, et ettekirjutus on mingil põhjusel vastuolus seadusega, saab seda vaidlustada nii nagu muidki haldusakte, esitades 30 päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemisest vaide haldusorganile endale või kaebuse halduskohtusse. Oluline on aga mõista, et ettekirjutuse vaidlustamisest ei piisa – ka vaide või kaebuse esitamise korral on ettekirjutus kehtiv, kuniks haldusorgan ise või halduskohus seda kehtetuks pole tunnistanud. Seega, kuniks ettekirjutus kehtib, on võimalik selle tähtaegse täitmata jätmise korral adressaadile määrata sunniraha, sh korduvalt. Seejuures isegi kui ettekirjutus osutub hiljem õigusvastaseks, ei too see automaatselt kaasa sunniraha määramise õigusvastasust ja võimalust seda tagasi saada.