Võlgniku suhtes toimuva täitemenetluse raames võib kohtutäitur pöörduda ka võlgniku tööandja poole. Nimelt võib kohtutäitur võlgniku tööandjale kätte toimetada sissetuleku arestimisakti, mille kohaselt peab tööandja kinni pidama osa töötaja töötasust ning kandma selle kohtutäiturile üle.
Arestimisakti alusel tuleb töötasust teha kinnipidamisi
  • Arestimisakti alusel tuleb töötasust teha kinnipidamisi
  • Foto: scanpix
Töötasu arestimine
Töötasu arestitakse arestimisaktis määratud ulatuses. Arestimisaktis märgib kohtutäitur, et töötajale jäetakse iga kuu alles kuupalga alammäära suurune summa. Samuti märgib kohtutäitur talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa.[1]
Küll aga võib erandjuhul miinimumtöötasu saava töötaja sissetulekust osa kinni pidada siis, kui talle kuuluvast muust varast nõude rahuldamiseks ei piisa. Sellisel juhul peab tööandja lisaks arestimisaktile lähtuma ka seadusest tulenevatest piirangutest (TMS § 130-136), mille eesmärk on tagada võlgnikule nii enda kui tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid.
Kui kohtutäiturile ei ole teada võlgniku ülalpeetavate olemasolu või võlgniku sissetulekuallikad, on võlgnikul õigus esitada kohtutäiturile asjakohane avaldus, mille alusel tühistab kohtutäitur kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Seadus ei näe tööandjale ette õigust arestimisakti vaidlustada.
Kohtutäituril on õigus pöörduda täitemenetluseks vajaliku suulise ja kirjaliku teabe saamiseks kolmanda isiku poole (sh võlgniku elu- või asukoht ning kontaktandmed), kui on alust arvata, et kolmas isik neid teab. Kohtutäitur võib tööandjalt nõuda vajalikke andmeid võlgniku tasunõude ja muude hüvede kohta.
Seega lasub tööandjal kohustus võlgniku kohta kohtutäiturile andmeid esitada üksnes kohtutäituri nõudel ning üksnes sellise teabe kohta, mis on tööandjale kättesaadav. Tööandjal ei ole täiendavat kohustust uurida, mitu ülalpeetavat töötajal on. Kui tööandja ei tea võlgniku ülalpeetavate arvu, ei ole tal võimalik seda arestimisakti täitmisel arvestada. Sellise teabe edastamise kohustus on seadusest tulenevalt võlgnikul endal. Töötaja peab ise aktiivselt täitemenetluses osalema, tagamaks endale mittearestitava summa nõuetekohast arvutamist.
Tööandja vastutus
Kohtutäituri esitatud arestimisakt on tööandjale täitmiseks kohustuslik.
Kohtutäitur teeb sunniraha määramise hoiatuse, kui kolmas isik, kellele on esitatud arestimisakt, keeldub seda täitmast või ei täida nõuetekohaselt. Need kolmandad isikud võivad olla nii tööandjad, kui ka muude lepingute teised pooled või ka lepinguväliste võlasuhetega võlgnikuga seotud isikud.
Täitemenetluses kehtib prioriteedipõhimõte, mis tähendab, et mitme arestimisakti puhul rahuldatakse nõudeid alati saabumise järjekorras. Erandiks on lapse elatisnõude alusel koostatud arestimisakt – sõltumata saabumise hetkest loetakse see alati esimesena saabunuks. Pärast seadusega lubatud ulatuses kinnipidamist üle jääv sissetuleku osa jääb töötaja kätte tema enda elementaarsete vajaduste katmiseks ega tohi minna teise arestimisakti täitmiseks.
Kokkuvõttes peegeldab kogu kirjeldatu täitemenetluse üldist iseloomu ja eesmärki –pärast kohtuotsust ei tohi enam keegi hinnata, kas see on õige või vale, õiglane või ebaõiglane. See oleks lubamatu sekkumine õigusemõistmisse. Sellepärast nimetatakse täitemenetlust formaliseeritud menetluseks, kus kohtutäitur täidab vaid täitedokumendis nimetatud nõuet. Seaduses on püütud leida võlgniku ja võlausaldaja vastanduvate huvide vahel õiglane tasakaal ja seaduse mõtte järgi peab võlgnik olema täitemenetluses hoolas ja aktiivne ehk kui miinimumpalgaline töötaja leiab, et arestimisakt ei vasta seadusele, peab töötaja ise sekkuma, mitte tööandja.
[1] TMS § 133 lg 1.
[2] TMS § 133 lg 12-13.
[3] TMS § 133 lg 11.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele