Kohalik omavalitsus otsustab luua siseaudiitori ametikoha – kuidas edasi?

Kohalikul omavalitsusel (KOV) on kohustus korraldada siseauditi tegevust. Seda võib teha kas siseaudiitori teenust sisse ostes või luues siseaudiitori ametikoha. Viimasel juhul peab arvestama nii seaduste kui ka siseaudiitori kutsetegevuse standardite nõuetega, kirjutab Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste osakonna juht ja juhtiv siseaudiitor Kai Paalberg.

Siseaudiitori ametikoha või struktuuriüksuse moodustamise viisi ja töökorraldust reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS).

Lisaks tuleb KOV-i üksuses siseaudiitori kutsetegevuse korraldamisel rakendada audiitortegevuse seaduses (AudS) sätestatut. AudSi järgi peab siseaudiitor täitma siseaudiitori kutsetegevuse standardeid. Standardid näevad ette täpsemad nõuded siseauditi põhimäärusele, siseaudiitori paiknemisele organisatsiooni struktuuris (et tagada siseaudiitori sõltumatus), töö planeerimisele, tulemustest aruandmisele jpm.

Kokkuvõttes ei pruugi siseaudiitori ametikoha loomine olla KOV-ile, kes teemaga varem kokku ei ole puutunud, üldse kerge ja appi oleks vaja kogenud siseaudiitorit, kes standardite ja seaduste nõuetes suurema vaevata orienteerub. Loodan, et alljärgnev toob teemasse pisut selgust.

Kuidas tagada siseaudiitori sõltumatus KOV-is?

Ametikoha või struktuuriüksuse loomisel tuleb põhimääruses ette näha siseauditeerimise üldine töökorraldus ning muuta valla struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu.

Rahvusvaheliste siseauditi standardite järgi peavad siseauditi eesmärk, õigused ja kohustused ning vastutus olema määratletud siseauditi põhimääruses. Need peavad olema kooskõlas siseauditi missiooniga ja rahvusvaheliste kutsetegevuse põhimõtete kohustuslike elementidega (siseauditeerimise kutsetegevuse üldpõhimõtted, eetikakoodeks, standardid ja siseauditeerimise definitsioon). Seega tuleb kas KOV-i põhimääruses või mõnes muus dokumendis ka need aspektid määratleda.

Lisaks peab siseauditi põhimääruses olema kirjas KOV-ile osutatavate kindlustandvate ning nõuandvate teenuste olemus ja siseaudiitori tegevuse ulatus. Kindlustandvate teenuste eesmärk on esitada arvamusi või järeldusi auditi objekti kohta. Kindlustandva töö olemuse ja ulatuse määratleb siseaudiitor. Nõuandvad teenused on olemuslikult nõustavad ja neid osutatakse üldiselt tellija spetsiifilisel palvel ehk teenuse sisu ning olemus määratletakse kokkuleppel tellijaga. Nõuandvate teenuste osutamisel peaks siseaudiitor säilitama objektiivsuse ning mitte võtma vastutust juhtimisalaste tegevuste eest.

Siseaudiitorid peavad olema sõltumatud ja objektiivsed. Siseaudiitori ametikoha loomisel tuleb tagada, et siseauditi juht alluks vahetult sellisele tasandile organisatsioonis, mis võimaldab siseaudiitoritel oma kohustusi täita. Siseauditi teenuse sisseostmisel ei teki üldjuhul probleemi siseaudiitori sõltumatuse ja objektiivsusega, sest ta ei ole osa organisatsioonist.

Selleks, et tagada siseaudiitorite sõltumatus auditeeritavatest valdkondadest, peavad siseaudiitorid hoiduma nende tegevuste hindamisest, mille eest nad ise varem vastutasid (näiteks juhul, kui siseaudiitor leitakse organisatsiooni seest). Näiteks peetakse objektiivsust kahjustatuks olukorras, kus siseaudiitor auditeerib valdkonda, mille eest ta eelneva aasta jooksul ise vastutas.

Siseaudiitori ametisse nimetamine ja siseauditi tööplaan

Siseaudiitori nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem või linnapea valla- või linnavolikogu nõusolekul. Vallavanem või linnapea esitab kandidaadi valla- või linnavalitsusele heakskiitmiseks, too omakorda esitab ta volikogule ametisse nimetamiseks nõusoleku saamiseks. Kui volikogu ei nõustu inimese ametisse nimetamisega, esitab valla- või linnavalitsus uue kandidaadi.

Kandidaadi ametisse nimetamisel tuleb arvestada, et AudS-i järgi tohib KOV-is siseaudiitori kutsetegevusega tegeleda üksnes avaliku sektori üksuse siseaudiitor (ASSA) või atesteeritud siseaudiitor (AS).

Tegevusplaani kinnitab volikogu

Ametisse nimetatud ametnik või vastava struktuuriüksuse juht (siseaudiitor) koostab eelarveaastaks siseaudiitori tegevusplaani. Valla- või linnavalitsus kiidab tegevusplaani heaks ja esitab selle volikogule kinnitamiseks. Volikogu kuulab ära revisjonikomisjoni seisukoha ja kinnitab siseaudiitori tegevusplaani valla- või linnaeelarve vastuvõtmise päevaks.

Kui seadus reguleerib tööplaani koostamise vormilist poolt, siis standardid reguleerivad ka selle koostamise aluseid. Nimelt peab siseauditi tööplaan standarditest lähtuvalt põhinema riskidel. See tagab, et siseaudiitori prioriteedid on kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega ning siseaudiitor keskendub olulistele teemadele. Tööplaani koostamisel tuleb arvestada tippjuhtkonna ja volikogu ettepanekutega.

Siseaudiitor esitab siseaudiitori aruande enne majandusaasta aruande heakskiitmist valla- või linnavalitsusele. Valla- või linnavalitsus esitab aruande koos majandusaasta aruandega volikogule ja see avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel.

Allikas: Grant Thornton Baltic

Jaga lugu:
Seotud lood
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700