Jaga lugu:

Kui palju maksab siseaudit?

Asutustel ja ettevõtetel, kelle jaoks on siseauditi tegemine kohustuslik, tekib sageli küsimus, kas soodsam on luua siseaudiitori ametikoht või osta siseauditi teenust sisse? Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste nõustaja Riin Veidenberg tutvustab lähemalt, mida siseaudiitorit palgates või teenust sisse ostes silmas pidada ning kui suure kuluga peab arvestama.

Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste nõustaja Riin Veidenberg   

Siseauditi tegemise kohustus on paljudel era- ja avaliku sektori asutustel (nt kohalikud omavalitsused, riigi asutatud sihtasutused, riigi osalusega äriühingud, krediidiandjad ja vahendajad, makseasutused, investeerimisfondid ja pangad). Need asutused ja ettevõtted on sageli valiku ees, kas võtta tööle siseaudiitor või osta teenust sisse. Kohalikus omavalitsuses teeb selle otsuse volikogu, erasektoris tavaliselt kõrgem juhtkond ehk nõukogu. Otsuse juures on oluline ka rahaline aspekt, mistõttu tekib sageli küsimus, missuguste rahaliste vahenditega peab eelarves arvestama siseaudiitori ametikohta luues või kui palju maksab siseauditi teenuse ostmine.

Töötaja palgakulu vähemalt 30 000 eurot aastas

Kui asutus otsustab luua siseaudiitori ametikoha, on peamine kulu palgakulu. Rahandusministeeriumi andmetel oli 1. aprilli 2019 seisuga kohalikus omavalitsuses siseaudiitori (ametinimetus siseaudiitor, sisekontrolör, sisekontroll jms) keskmine brutopalk 1808 eurot kuus[1], mis teeb aastaseks palgafondi suuruseks 29 028 eurot (1 kuu palgafond 2419 € x 12 kuud). Riigi ametiasutustes (nt ministeeriumid) oli samal ajal siseaudiitori keskmine brutopalk mõnevõrra kõrgem, 2066 eurot kuus[2], mis tähendab aastast palgafondi suurusjärgus 33 168 eurot (1 kuu palgafond 2764 € x 12 kuud). Tegelik keskmine töötasu sellel ametikohal riigi ametiasutuses on siiski suurem, kuna keskmise arvutamisse ei võetud osakonna juhtivate töötajate (nt siseauditi juht, osakonna juhataja) tasu.

Nõuded siseaudiitori kompetentsile sõltuvad asutuse tegevusvaldkonnast. Näiteks avalikus sektoris töötaval siseaudiitoril peab olema avaliku sektori üksuse siseaudiitori (ASSA) või atesteeritud siseaudiitori (AS) sertifikaat. Kõik sertifikaati omavad siseaudiitorid on kohustatud end pidevalt täiendama, mis tähendab igal aastal teatud tundide ulatuses koolitustel osalemist ja enesetäiendamist ametialaste teadmiste täiendamiseks ning hoidmiseks. Seetõttu tuleks siseaudiitori ametikoha loomisel arvestada eelarvesse ka mõningane koolituskulu.

Rahandusministeeriumi statistika annab küll ülevaate palgatasemetest kohalikes omavalitsustes ja riigi ametiasutustes, kuid ei anna vastust küsimusele, missugused on siseaudiitorite palgad erasektoris (pangad, kindlustusettevõtted jms). Kuigi mul puudub ametlik statistika, on minu hinnangul erasektoris töötavate siseaudiitorite palgad mõnevõrra kõrgemad võrreldes avaliku sektoriga.

Teenust ostes sõltub hind peamiselt ajakulust

Siseauditi teenuse pakkujad osutavad teenust tavaliselt tunnitöö alusel, kokkuleppehinnaga või nende kombinatsioonis. Siseauditi sisse ostmisel sõltub hind peamiselt sisseostetava teenuse mahust ehk ajakulust. Siseauditi tunnihind jääb tavaliselt vahemikku 60–90 eurot. Kui auditite maht on ühes aastas väga suur, on kindlasti kuluefektiivsem oma siseaudiitori palkamine. Kui asutuses tehakse üksnes mõned auditid aastas, on teenuse sisse ostmine kindlasti soodsam variant. Lõpliku vastuse, kui palju maksab üks audit või regulaarne siseauditi teenus, saab teenusepakkuja alles siis öelda, kui on teada auditi teema ja ulatus, mille alusel selle tegemise ajalist kulu hinnata.

Kui asutus või ettevõte on loonud siseaudiitori ametikoha, soovitame siseauditi kutsetegevuse korraldamisel kaaluda selle kombineerimist teenuse sisse ostmisega. Väga spetsiifiliste auditite (nt rahapesu jms) tegemiseks ei pruugi ühel siseaudiitoril olla piisavalt teadmisi võrreldes teenusepakkujatega, kelle meeskondades töötavad erineva tausta ja spetsialiseerumisega (nt IT, andmekaitse jne) inimesed.

Palkamise ja sisse ostmise plussid-miinused

2019. aasta palgastatistika näitab, et täiskohaga siseaudiitori ametikoha loomisel tuleks arvestada palgafondiga suurusjärgus 30 000 eurot aastas. Siiski ei saa rahaline kaalutlus olla ainuke tegur otsustamaks, kas luua siseaudiitori ametikoht või osta teenus sisse. Otsuse langetamisel tuleks eelkõige lähtuda organisatsiooni vajadusest ning kaaluda mõlema variandi plusse ja miinuseid.

Enda palgal oleva siseaudiitori eelised:

- parem (äri)keskkonna ja sisemiste protsesside tundmine, sh tunneb paremini juhtkonna, nõukogu ja auditikomitee ootusi siseauditile;

- rohkem aega auditite tegemiseks;

- motiveeritud, lojaalne oma asutusele/ettevõttele;

- soovituste täitmise pidev jälgimine.

Enda palgal oleva siseaudiitori miinused:

- mõnikord liiga kulukas;

- puuduvad värsked ideed või neid on vähe;

- puuduvad teadmised ja oskused spetsiifilistes teemades;

- objektiivsuse risk seoses töösuhtega – hirmust konflikti ees ei soovita heale kolleegile (nt sõber) tähelepanekuid teha;

- kolleegidele, kellega ei ole head suhted, rohkemate tähelepanekute tegemine;

- hirm kaotada aruande tulemusel töö.

Siseauditi teenuse ostmise eelised:

- laiem kogemus;

- spetsiifilised teadmised ja oskused;

- auditi tellimusele kiire reageerimine;

- vähem mõjutatav, kuna puudub ametialane suhe.

Siseauditi teenuse ostmise miinused:

- lihtsam eemale juhtida juhtida tundlikust või valgustkartvast materjalist ja infost;

- keeruline kontrollida tegelikult tehtud töö mahtu;

- soovituste elluviimise jälgimine keeruline;

- mõnikord kulukas.

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee