Autor: Gerda Urva, Pihiema OÜ juhatuse liige • 21. juuni 2019

Ainult tellijatele

Stressi bioloogiline eesmärk on suurendada valmisolekut ohuolukorras toimetulekuks. Vaatamata sellele, et füüsilist ohtu kujutavaid olukordi on meie elus võrdlemisi vähe, tajuvad meie meel ja keha stressitekitavatena ka muutusi ja üleminekuid, sest need sekkuvad olemasolevasse tasakaalu ning nõuavad kohandumist.

Stress on meie igapäevane kaaslane, mis võib väljenduda emotsionaalselt ja füüsiliselt tuntava pingeseisundina. Tihtipeale tajutakse stressitekitavatena olukordi, kus ohus on praegune elustiil, isiklik turvalisus, majanduslik või emotsionaalne stabiilsus, sotsiaalne staatus, väärtussüsteem või minapilt. Ohu tajumine on astmeline. See algab meelelise aistinguga – nähakse, kuuldakse või kogetakse midagi, mis käivitab kognitiivse töötlemise, mille käigus sündmus sildistatakse, antakse hinnang selle tähenduse ulatusele ja määratakse meie elule tekitatava lõhestatuse määr.