Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kus oli suurim keskmine kuupalk?
2017. aasta oli Eesti palgatöötajatele hea. Brutokuupalk suurenes aasta jooksul 6,5% ehk 1221 euroni, aasta varem oli summa 1146 eurot. Keskmiselt võitis palgatöötaja aastaga 75 eurot lisaraha kuus. Aasta varem tõusis brutokuupalk 7,6%, mis tähendab keskmise palgasissetuleku kasvu 1065 eurost 1146 euroni – nominaalvõit 81 eurot kuus.
Aasta keskmine brutokuupalk on tagasilangusteta tõusnud 2009. aastast, mil see oli 784 eurot. Perioodil 2009‒2017 oli kõige kiirem nominaalne ja protsentuaalne kasv 2016. aastal. Kogu nimetatud perioodi brutokuupalga iga-aastane suhteline tõus mahub vahemikku 1,1–7,6%. Seega ei tähenda 2017. aasta brutokuupalga tõus, et Eesti majanduse kasvutempo raugeb või palk saavutab stabiilsuse.
Tegevusaladest oli keskmine brutokuupalk 2017. aastal suurim info ja side valdkonnas ‒ 2094 eurot. Järgnes finants- ja kindlustustegevus 1996 ja elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala 1742 euroga. Väikseim oli brutokuupalk 2017. aastal majutuses ja toitlustuses ‒ 812 eurot. Järgnesid kunst, meelelahutus ja vaba aeg 931 ning kinnisvaraalane tegevus 994 euroga.
Keskmise brutokuupalga kasvutempo oli võrreldes eelnenud perioodiga (2016. aastaga) kõige kiirem mäetööstuses (11,1%), järgnesid info ja side (10,2%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (9,1%). Kõige vähem suurenes brutokuupalk aastases võrdluses põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (0,4%), järgnesid tervishoid jasotsiaalhoolekanne (3,1%) ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg (3,3%).
Kui vaadata brutokuupalga edetabelit aastatel 2016 ja 2017, siis esikolmikus muudatusi ei ole. Liider oli info ja side valdkond, järgnesid finants- ja kindlustustegevus ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.
Küll aga on 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga oma kohad vahetanud mäetööstus ning avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus. Põhjus on see, et mäetööstuses oli keskmise brutokuupalga kasvutempo 11,1% ning avalikus halduses ja riigikaitses, kohustuslikus sotsiaalkindlustuses oli vastav näitaja 8,8%.
Oma kohad on vahetanud ka ehitus ja töötlev tööstus. Kui 2016. aastal oli nendevahelises võistluses liidripositsioonil ehitus, siis 2017. aastal läks töötlev tööstus keskmise brutokuupalga suurusega ehitusest mööda. Töötleva tööstuse brutokuupalga kasvutempo oli 6%, ehitusel 5,1%.
Aastases võrdluses on brutokuupalga pingereas kolm kohta kukkunud põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük. Valdkonnas oli aastatel 2016‒2017 keskmise brutokuupalga kasvutempo 0,4%. See tähendab palgakasvu seiskumisest sektoris ja on ka põhjus, miks valdkond hakkab teistest vaikselt palga poolest maha jääma. 2016. aastal oli sektor 12. kohal, kuid 2017 aastal juba 15. Põllumajanduses ei ole praegu ei kriisi, buumi ega kiiret kasvufaasi. See kõik väljendub ka palkades.
Haldus- ja abitegevused on ühe koha võrra tõusnud, sest põllumajandus on jäänud tahapoole. Halduses ja abitegevustes oli aasta keskmine brutokuupalga kasvutempo oli 5,8%. Ühe koha võrra on positsiooni parandanud ka hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont (7,5%) ning haridus (7,4%).
Selle järgi, millises sektoris ja kui kiiresti brutokuupalk suureneb, on võimalik anda hinnanguid, kuidas majandusel läheb ja millised muutused toimuvad struktuuris. Kiire palgakasv võib tähendada näiteks seda, et sektoris on buum, valdkonna töötajaid nõudluse täitmiseks napib ning tööjõu konkurents viib palgataseme üles ‒ majandus kuumeneb üle.
Kiire palgakasvu põhjus võib olla ka selles, esile kerkib uus sektor, kus spetsiifiliste oskustega tööjõudu napib. Ülekuumenemist ega buumi see ei tähendaks, areng oleks siiski väga kiire. Tegemist võiks aga olla ka täiesti staatilise majandussektoriga, kust tööjõud näiteks Soome voolab – vähestele allesjäänutele tuleb rohkem maksta, et keegi ikka veel koha peal ka tööd teeks. Seega võib ka teatud liiki taandareng palgakasvu põhjus olla. Nii või teisiti on brutokuupalga kasvu puhul tegemist näitajaga, mis konkreetsesse reaalmajanduslikku konteksti paigutatuna võib väga olulist infot anda.
Maakonniti oli 2017. aastal keskmine brutokuupalk kõige suurem Harju maakonnas ‒ 1383 eurot. Järgnesid Tartu (1215 eurot) ja Viljandi maakond (1055 eurot). Kõige väiksem oli brutokuupalk Saare maakonnas (876 eurot), järgnesid Hiiu (883 eurot) ja Põlva maakond (906 eurot).
Hetkel kuum
Keskmise brutokuupalga kasvutempo oli 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga kõige kiirem Rapla maakonnas (11,4%), järgnesid Ida-Viru (10,4%) ja Võru maakond (10,2%). Kõige aeglasem oli kasv Hiiu maakonnas (‒1,6%), järgnesid Lääne maakond (‒1,5%) ja Saare maakond (‒0,5%). Neis kolmes maakonnas vähenes keskmine brutokuupalk 2017. aastal võrreldes eelnenud aastaga.
Kui vaadata maakondade edetabelit, siis oli keskmise brutokuupalga liider nii 2017. kui ka 2016. aastal Harju maakond. Teisel kohal püsib muudatusteta Tartu maakond, kuid kolmandaks on Lääne maakonna asemele tõusnud Viljandi maakond. Neljandal kohal olev Rapla maakond on võrreldes 2016. aastaga tõusnud lausa kolme koha võrra, sest keskmise brutokuupalga juurdekasvutempo oli Raplal maakondadest kõige kiirem. Kukkumistest oli kõige suurem langus ehk kolm kohta Hiiu maakonnal, mis paiknes 2017. aastal Saare maakonna ees eelviimasel positsioonil.
Regionaalses plaanis läheb aina paremini Rapla ja Ida-Viru maakonnal, selge elavnemine on toimunud ka Võrumaal. Tõsiseid probleeme on saartel, kuid ka Põlva, Jõgeva ja Valga maakonnas. Kuna üldine hinnatase on Eestis enam-vähem sama ja kasvab kiiresti, siis palkade mahajäämus paneb ka inimesed ühest maakonnast teise liikuma kui mitte Eestist lahkuma. Seega ei saa brutokuupalga dünaamikat jälgides väita, et oleks võimalik prognoosida, kuhu Eesti majandus läheb ning milliseks kujuneb regionaalmajanduslik tasakaal järgmise viie või kümne aastaga. Küll aga saab väita, et just palgastatistika annab olulisi vihjeid, kus Eesti majanduse järgmised probleemid välja lööma võivad hakata. Kokkuvõttes viitab palgastatistika ebamäärasele olukorrale: on teada, et muutused tulevad, kuid ei tea, milliseks need kujunevad.
Allikas: Eesti Statistika Kvartalikiri 2/18
Enimloetud
1
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele