Kus oli suurim keskmine kuupalk?

Aasta keskmine brutokuupalk on tagasilangusteta tõusnud 2009. aastast, mil see oli 784 eurot. Perioodil 2009‒2017 oli kõige kiirem nominaalne ja protsentuaalne kasv 2016. aastal. Kogu nimetatud perioodi brutokuupalga iga-aastane suhteline tõus mahub vahemikku 1,1–7,6%. Seega ei tähenda 2017. aasta brutokuupalga tõus, et Eesti majanduse kasvutempo raugeb või palk saavutab stabiilsuse.

Tegevusaladest oli keskmine brutokuupalk 2017. aastal suurim info ja side valdkonnas ‒ 2094 eurot. Järgnes finants- ja kindlustustegevus 1996 ja elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala 1742 euroga. Väikseim oli brutokuupalk 2017. aastal majutuses ja toitlustuses ‒ 812 eurot. Järgnesid kunst, meelelahutus ja vaba aeg 931 ning kinnisvaraalane tegevus 994 euroga.

Keskmise brutokuupalga kasvutempo oli võrreldes eelnenud perioodiga (2016. aastaga) kõige kiirem mäetööstuses (11,1%), järgnesid info ja side (10,2%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (9,1%). Kõige vähem suurenes brutokuupalk aastases võrdluses põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (0,4%), järgnesid tervishoid jasotsiaalhoolekanne (3,1%) ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg (3,3%).

Kiire palgakasvu põhjus võib olla ka selles, esile kerkib uus sektor, kus spetsiifiliste oskustega tööjõudu napib. Ülekuumenemist ega buumi see ei tähendaks, areng oleks siiski väga kiire. Tegemist võiks aga olla ka täiesti staatilise majandussektoriga, kust tööjõud näiteks Soome voolab – vähestele allesjäänutele tuleb rohkem maksta, et keegi ikka veel koha peal ka tööd teeks. Seega võib ka teatud liiki taandareng palgakasvu põhjus olla. Nii või teisiti on brutokuupalga kasvu puhul tegemist näitajaga, mis konkreetsesse reaalmajanduslikku konteksti paigutatuna võib väga olulist infot anda.

Maakonniti oli 2017. aastal keskmine brutokuupalk kõige suurem Harju maakonnas ‒ 1383 eurot. Järgnesid Tartu (1215 eurot) ja Viljandi maakond (1055 eurot). Kõige väiksem oli brutokuupalk Saare maakonnas (876 eurot), järgnesid Hiiu (883 eurot) ja Põlva maakond (906 eurot).

Keskmise brutokuupalga kasvutempo oli 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga kõige kiirem Rapla maakonnas (11,4%), järgnesid Ida-Viru (10,4%) ja Võru maakond (10,2%). Kõige aeglasem oli kasv Hiiu maakonnas (‒1,6%), järgnesid Lääne maakond (‒1,5%) ja Saare maakond (‒0,5%). Neis kolmes maakonnas vähenes keskmine brutokuupalk 2017. aastal võrreldes eelnenud aastaga.

Kui vaadata maakondade edetabelit, siis oli keskmise brutokuupalga liider nii 2017. kui ka 2016. aastal Harju maakond. Teisel kohal püsib muudatusteta Tartu maakond, kuid kolmandaks on Lääne maakonna asemele tõusnud Viljandi maakond. Neljandal kohal olev Rapla maakond on võrreldes 2016. aastaga tõusnud lausa kolme koha võrra, sest keskmise brutokuupalga juurdekasvutempo oli Raplal maakondadest kõige kiirem. Kukkumistest oli kõige suurem langus ehk kolm kohta Hiiu maakonnal, mis paiknes 2017. aastal Saare maakonna ees eelviimasel positsioonil.

Regionaalses plaanis läheb aina paremini Rapla ja Ida-Viru maakonnal, selge elavnemine on toimunud ka Võrumaal. Tõsiseid probleeme on saartel, kuid ka Põlva, Jõgeva ja Valga maakonnas. Kuna üldine hinnatase on Eestis enam-vähem sama ja kasvab kiiresti, siis palkade mahajäämus paneb ka inimesed ühest maakonnast teise liikuma kui mitte Eestist lahkuma. Seega ei saa brutokuupalga dünaamikat jälgides väita, et oleks võimalik prognoosida, kuhu Eesti majandus läheb ning milliseks kujuneb regionaalmajanduslik tasakaal järgmise viie või kümne aastaga. Küll aga saab väita, et just palgastatistika annab olulisi vihjeid, kus Eesti majanduse järgmised probleemid välja lööma võivad hakata. Kokkuvõttes viitab palgastatistika ebamäärasele olukorrale: on teada, et muutused tulevad, kuid ei tea, milliseks need kujunevad.

Allikas: Eesti Statistika Kvartalikiri 2/18