Välismaalt juhitav Eesti äriühing peab määrama kontaktisiku

Alates 15. jaanuarist 2018 jõustus äriseadustiku muudatus, mille kohaselt peavad kõik Eesti äriühingud, kelle juhatus asub välisriigis, st juhatus tegeleb ühingu igapäevase juhtimisega väljaspool Eestit, määrama endale Eestis kontaktisiku. Välismaa äriühingu filiaal peab määrama kontaktisiku juhul, kui vähemalt poolte filiaali juhatajate elukoht ei ole Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis.

Kontaktisikule peab olema võimalik Eestis kätte toimetada ettevõtja menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi. Seejuures võrdsustatakse dokumentide ja tahteavalduste kättetoimetamine kontaktisikule kättetoimetamisega äriühingule.Kontaktisikuks saab uue regulatsiooni kohaselt määrata üksnes notari, notaribüroo, advokaadi, advokaadibüroo, vandeaudiitori, audiitorettevõtja, mitteresidendi maksuesindaja maksukorralduse seaduse tähenduses või rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse §-s 8 nimetatud usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja. Erandina saab kontaktisikuks määrata juhatuse või seda asendava organi liikme, osaniku, aktsionäri või prokuristi juhul, kui nende elukoht on Eestis. Kontaktisiku aadress loetakse äriühingu aadressiks.Kontaktisiku määramata jätmisel võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise või välismaa äriühingu filiaali kustutamise, kuid seda alles siis, kui äriühing või filiaal jätab kontaktisiku määramata ka pärast registripidaja vastavasisulise määruse saamist.Allikas: Grant Thornton Baltic