Alates 2018. aasta esimesest jaanuarist hakkab kehtima tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 55, mille kohaselt saab tööandja teha kvartalis 100 euro ulatuses kulutusi töötaja tervise heaks, mida erisoodustusena maksustama ei pea. Need kulutused võivad olla:
1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi;
3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi;
4) kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;
5) ravikindlustuslepingu kindlustusmakset.
See muudatus kehtib nii töölepingu alusel töötavatele töötajatele kui ka avaliku teenistuse seaduse alusel töötavatele ametnikele. Spordikulutuste hüvitamise võimalus kehtib kõigile, kes on erisoodustuse mõistes töötajad.
Kui rääkida aga juba jõustunud TuMS muudatusest, siis ei loeta erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta või bussiga liiklusseaduse tähenduses.
Samuti ei loeta erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
1) töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning need tingimused on täidetud kogu majutamise perioodil;
2)kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 100 eurot muudel juhtudel.
Nii majutuse kui ka transpordi hüvitamise puhul on oluline tähele panna, et jutt on ettevõtlusega seotud kulutustest ja töölepingu alusel töötavast töötajast. See välistab nende sätete kasutamise avalikus sektoris töötavate inimeste suhtes, kui just avalik sektor mingis osas ettevõtlusega tegelema ei hakka. Lõpuni seda muidugi välistada ei saa, seda eriti kohalike omavalitsuste puhul.
Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht