Mida toob kaasa uus rahapesu tõkestav seadus?

Riigikogu võttis vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse  Foto: https://pixabay.com

Oktoobris võttis riigikogu vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, mis toob Eesti ettevõtetele kaasa ühe täiesti uue kohustuse ning muudab ka praeguseid piiranguid.

Uue seaduse nõuete rakendamise olulised aspektid raamatupidajale

14. detsembril räägib Rahapesu Andmebüroo nõunik Arnold Tenusaar lähemalt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamsie seadusest.

Kaubandus-tööstuskoda võttis kokku seadusega kaasnevad olulisemad muudatused.

Kõige kõmulisem uue seadusega kaasnev muudatus on tegelike kasusaajate andmete avalikustamise kohustus. Alates 1. septembrist 2018 peavad kõik Eestis registreeritud ettevõtted avaldama äriregistri juures andmed oma ettevõtte tegelike kasusaajate kohta. Äriühingute puhul peetakse tegelikuks kasusaajaks füüsilist isikut, kes omab äriühingut otseselt või kaudselt. Otsene omamine eeldab, et füüsiline isik omab äriühingus rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust. Kaudse omamisega on tegemist siis, äriühingus omab rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust teine äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all.Lihtsa ja selge omanikeringi korral ei teki äriühingul kohustuse täitmisega probleeme. Keerulisema omandistruktuuri puhul võib tegelike kasusaajate andmete tuvastamine muutuda äriühingule keeruliseks, eriti juhul, kui omanikeringi ahel ulatub välisriikidesse.Seadus kehtestab selgelt ärühingu kohustuse esitada äriregistrisse tegelike kasusaajate andmed ning ette on nähtud ka vastutus andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest. Kui tegelikku kasusaajat pole tõesti õnnestunud kindlaks teha ja kõik võimalused selleks on järgi proovitud, tuleb äriühingul märkida tegelikuks kasusaajaks kõrgema juhtorgani liige. Lisaks peavad ettevõtted dokumenteerima ja säilitama andmed kõikide toimingute kohta, mida nad tegeliku kasusaaja tuvastamiseks tegid. Kahjuks ei ole päris selge see, kui palju peab keerulise omandistruktuuriga ettevõtte puhul andmete tuvastamisega vaeva nägema, enne kui võib tõdeda, et tegeliku kasusaaja isikut mingil põhjusel tuvastada ei saagi. Kuidas uue kohustuse täitmine praktikas toimima hakkab, selgub seaduse rakendumisel.Kahtlasest tehingust teatamise kohustus tekib kauplejale edaspidi üle 10 000 euro suuruse sularahamakse korral. Varasemalt oli selleks piirmääraks 15 000 eurot. Uue seadusega on piirmäär toodud madalamale, et piirata veelgi võimalusi kahtlaste sularahatehingute tegemiseks ja tõhustada kontrolli võimalike pettuste üle.Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste hoolsusmeetmete rakendamiseks kohustatud ettevõtete ring muutub senisest laiemaks. Seni on pidanud neid kohustusi täitma kõik ettevõtjad, kes suurte rahatehingutega kokku puutuvad. Uue seadusega lisanduvad loetellu ka piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust osutavad ettevõtjad. Kuigi EL rahapesu direktiiv ei kohusta sellise teenuse osutajaid hoolsuskohustusega ettevõtete hulka lisama, on Eesti otsustanud seda siiski teha. Euroopa Liidu piiririigina peab Eesti arvestama, et kahtlaste piiriüleste tehingute toimumise risk on siin suurem ja seega peaks riik raha ja väärtpaberite piiriülese veoteenuse pakkujate suhtes järelevalvet teostama.

Allikas: Kaubandus-Tööstuskoda

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700