Negatiivne omakapital aktsiaseltsi või osaühingu aastaaruandes

Rohkem analüüsivad isikud teavad ka, et omakapitali negatiivsus ei tähenda ilmtingimata majandusüksuse vähest jätkusuutlikkust ja/või ebapiisavat maksevõimet. Omaniku kui investori seisukohalt vaadatuna tuleb investeerimisobjekti paigutada piisav summa olenemata sellest, kas see kajastub majandusüksuses omakapitalina (nt aktsia- või osakapital) või võõrkapitalina (nt laenukohustus). Sama kehtib ka maksevõime kohta – ka negatiivse omakapitali korral, kui kohustuste refinantseerimiseks leidub jätkuvalt võlausaldaja (st rahavarud on piisavad), siis maksetega probleeme ei teki.

Seega näiteks võib negatiivne või ebapiisav omakapital tekkida ka juhtudel, kus finantseerimisel eelistatakse võõrkapitaliinstrumente - negatiivne omakapital peegeldab siis seisu, kus omanikud finantseerivad majandusüksuse tegevust põhiosas kohustuste abil (ja mitte omakapitali instrumentide abil).

Omakapitali (netovara) taastamine aastaaruandes.

Netovara nõuetele vastavuse taastamiseks on põhimõtteliselt kolm võimalust:

1. Suurendada varade väärtust

St lisada varasid või kasvatada olemasolevate varade väärtust ehk teha varade üleshindlus. Varade lisamine tähendab äriühingu omakapitali kasvatavaid rahalisi ja/või mitterahalisi sissemakseid. Samuti aga ka näiteks kingitusi ja annetusi, mis kasvatavad omakapitali aruandeperioodi kasumi kaudu (läbi aruandeperioodi kasumiaruande).

2. Kohustuste vähendamine

St kohustuste siirdamine - konverteerimine seotud või vabaks omakapitaliks. Aktsia- või osakapitali suurendamine äriühingu võlgade abil (nn aktsia- või osakapitali suurendamine nõuete tasaarvestamise teel) on näide, kuidas omakapitali ehk netovara seisu parandatakse kohustuste vähendamise teel. Samasse kategooriasse kuulub ka nn kohustuste andeksandmine, mis küll eelmisest erineb omakapitali mõjutamisega aruandeperioodi kasumi kaudu (läbi aruandeperioodi kasumiaruande).

3. Omakapitalisisene restruktureerimine

St omakapitali kirjete kujundamine omavaheliste kannete abil. Omakapitalisisene restruktureerimine on võimalik vaid teatud juhtudel, kus netovara on piisavalt positiivne ning aktsia- või osakapital on ebaproportsionaalselt suur. Piisavalt positiivne tähendab, et omakapital (netovara) ületab lubatavat minimaalset aktsia- või osakapitali. Sellistel puhkudel vähendatakse aktsia- või osakapitali ning vabanenud summa jäetakse vabaks omakapitaliks.

Keerukamad netovara taastamisviisid, nagu näiteks ühinemised ja jagunemised, on oma sisult vaid eelloetletud kolme võimaluse laiendused. Seejuures on praktikas sageli oluline, et erinevaid lähenemisviise eristavad teineteisest eelkõige:

läbiviimise kiirus (nt kõige ajakulukamateks on juriidilises mõttes tavapäraselt aktsia- või osakapitali vähendamised);läbiviimise lihtsus (nt kapitali tõstmised erinevate huvidega ja/või laia omanikeringi puhul; kapitali vähendamine võlausaldajate vastuseisu korral);maksuaspektid (nt vabasse omakapitali kantud summade omanikele tagastamisel eksisteerib summade (dividendidena) maksustamise risk).

Kui eeltoodu tekitas konkreetsemaid küsimusi ja huvi, võite alati pöörduda BDO spetsialistide poole.

Vaata ka ilmunud sarnasel teemal artiklit SIIT.

Autor: Barbara Asu, BDO vandeaudiitor Sven Siling , BDO partner, vandeaudiitor Sulev Luiga, BDO juhtivpartner, vandeaudiitor